Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!

Ida-Virumaa meedia on viimasel ajal metadoonasendusravi teema aktiivselt üles võtnud ning vahendanud arvamusi, et teenus vajab ümberkorraldamist. Aeg-ajalt jõuavad ka mujale meediasse nii häiritud linnakodanike kui ka võimuesindajate pahameel narkomaanide ja nende abistamise teemal. Kas asub sõltlaste asendusravikeskus näiteks koolile-lasteaiale liiga lähedal ning kui see linnast välja viia, siis oleks hea muretu olla. Tegelikkuses tähendaks see hoopis kuritegevuse tõusu. Sama kinnitas Põhjarannikus avaldatud artiklis ka narkopolitsei esindaja Valdo Arula.

Iga sõltlane on tavaline inimene, kellel on oma suhtlusring, millest lähim on perekond. Erinevus teistest inimestest on see, et sõltlase elu kontrollivad teatud tegurid – olgu need siis kas hasartmängud, mõnuained, üleliigne sportimine, toit, seks või midagi muud. Sõltuvus on krooniline haigus, mis ägeneb ilma seda ravimata ning mis vajab õigeaegset ja asjakohast sekkumist, et ennetada või leevendada pöördumatuid tagajärgi.

Uimastisõltuvuse vähendamiseks elanikkonnas on kõige õigem ennetada ja vähendada üldist uimastitarvitamist, märgata uimasti(te) kasutamise sümptomeid võimalikult vara ning pakkuda abi sõltuvuste väljakujunemise ennetamiseks nendele, kes on juba uimasteid tarvitama hakanud. Tuginedes rahvusvahelistele tõenduspõhistele allikatele, võib väita, et edukas varajane märkamine vähendab oluliselt tervishoiuga seonduvaid kulutusi. Pakkudes opioidsõltuvusega inimestele ravi ja taastusabi, leevendame narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme kogu ühiskonnas.

Sõltuvust opioididest (siia alla kuuluvad nt fentanüül ja heroiin) iseloomustab kogum erinevaid kognitiivseid, käitumuslikke ja psühholoogilisi tunnuseid – see ei kujune ilma regulaarse opioidide tarvitamiseta, kuid regulaarne tarvitamine üksi ei ole piisav sõltuvuse kujunemiseks. Sõltuvuse ravi ja taastusabi pakkumise peaeesmärk on vähendada narkootikume süstivate inimeste arvu ja vältida uute süstijate pealekasvu. Seega, aidates ühte inimest, aitame tegelikult päästa ka väga paljude teiste elusid ja saatuseid. Iga sõltlase ümber on suur võrgustik – kui langeb üks doominokivi, mõjutab see kogu võrgustikku.

Eestis võeti metadoon opioidsõltuvuse võõrutusravis kasutusele 1999. aastal Wismari haiglas. Metadooni kasutati võõrutusravis aastani 2001, peale mida hakati teostama metadoonil põhinevat pikaaegset asendusravi. Lisaks metadoonile kasutatakse opioidsõltuvusravis veel teisi preparaate nagu buprenorfiin, naltreksoon ning ka farmakoloogilist heroiini. Tuginedes teaduslikele andmetele, mis näitavad metadooni ja buprenorfiini efektiivsust opioidsõltuvuse asendusravis, on mõlemad ravimid lisatud Maailma Terviseorganisatsiooni hädavajalike ravimite näidisnimekirja (17th List of Essential Medicines of the World Health Organization).

Metadoonasendusravi osutavad ambulatoorse psühhiaatria tegevusluba omavad tervishoiuasutused Tallinnas, Ida-Virumaa linnades ning Tartus, kokku viis asutust. See arv on väiksem, kui tegelik vajadus oleks ning mitmetes piirkondades ei ole ravi tänaseni kättesaadav. Teenust rahastab Tervise Arengu Instituut rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 raames riigieelarvelistest vahenditest.

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ütleb: "Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim." Seega peaksime kõiki kodanikke kohtlema võrdväärselt. Oluline on muuta ühiskonna hoiakuid, eelarvamusi ja stereotüüpe nii sõltlaste kui toimivate kliinikute-ravikeskuste kohta, mitte aga soodustada ega oodata negatiivsete sündmuste teket. Sõltlased, kes saavad asendusravi, soovivad terveneda ja seda omal soovil ning meie ehk ühiskonna roll on toetada nende soovi muutuda ning võimaldada väärikat sotsialiseerumist. Asendusravikeskuses töötavad õed, arstid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid – see väärtuslik meeskond on tähtsad koostööpartnerid sõltlaste jaoks nende tervisekäitumise muutmisel, kujundamisel ning elukvaliteedi parandamisel.

Augusti lõpus arutasid Jõhvi linnavolikogu liikmed, et metadoonasendusravi võiks teha kusagil mujal, ainult mitte linnas. Uurimistööd on selgitanud seoseid asendusravil olevate sõltlaste ja võimalike kuritegude vahel, samuti on võrreldud kuritegevust ümber asendusravikeskuste, haiglate ja kaupluste. Nende tulemused on näidanud, et kuritöö toimepanek on kõige tõenäolisem kaupluste ümber, mitte asendusravikeskuste läheduses. Rahvusvaheline kogemus kinnitab, et keskuse väljaviimine linnast ning seetõttu ravi muutmine vähem kättesaadavaks võib kaasa tuua kuritegevuse tõusu.

Euroopas on laialt levinud esmatasandi tervishoiu ehk perearsti ja -õe kaasatus sõltlaste ravis. Sõltlastel on lisaks sõltuvusele ka muid haigusi, mis vajavad järjepidevat ravi ja terviseseisundi kontrolli. Erinevate spetsialistide koostöö ning pakutavate teenuste süsteemsus on väga olulised. Narkootikumide tarvitamise ennetamiseks ning narkootikume tarvitanud inimeste tekitatud kahju piiramiseks, on vaja luua keskkond, mis ühelt poolt kujundab norme ja pakub teadmisi ning teisalt aitab sõltuvuses olevatel inimestel terveneda. Suurimaks takistuseks selle saavutamisel on inimeste eelarvamused.

Me kardame seda, mida me ei mõista ning hakkame selle vastu töötama, et ennast kaitsta. Seetõttu on oluline stereotüüpide muutmine ja ühiskonna valmisoleku kujundamine, mis on meie riigi eesmärk ning mille poole Tervise Arengu Instituut oma igapäevatöös püüdleb. Kõige esimeseks sammuks sellel teel on inimeste teadlikkuse tõstmine. Kerge on hukka mõista, palju keerulisem mõista! Kokkuvõttes võib öelda, et üheksa korda enne mõtle, siis ütle – oma teadmatusest ja eelarvamustest tehtud avaldused ei aita meil ühiskonda paremaks muuta.