Tervise edendamine / Töökohal

Eesti Haigekassa andmeil ulatub tööealiste inimeste kukkumistest tingitud ravikulu igal aastal miljonitesse eurodesse.

Näiteks 2013. aastal oli see summa 16 miljoni euro piirimail. Kõige suuremad ravikulud olid toona seotud jää ja lumega ning samal tasapinnal libisemisest ja komistamisest tingitud kukkumistega.

Tööinspektsiooni andmetel põhjustasid kukkumised 2014. aastal kõikidest tööõnnetustest 22%. Rasketest tööõnnetustest moodustasid kukkumised lausa kolmandiku. 

Kergema õnnetuse korral pääseb töötaja ehk väiksema valu või ehmatusega. Halvemal juhul võib aga kukkumine kaasa tuua püsiva tervisekahjustuse või surma.

Miks kukutakse?

Kukkumisega seotud riskifaktorid tulenevad ühelt poolt väliskeskkonnast. Nt ilmastik, udu ja sademed, mis põhjustab halba nähtavust ja libedust; rasked teeolud, varjatud või halb nähtavus jm.

Teisalt võib kukkumisi põhjustada siseruumide olukord: märgistamata trepid ja astmed, konarused käiguradadel, puuduvad käsipuud. Samuti põhjustavad õnnetusi libisevad vaibad ja läbimõtlemata koristustööde graafik, mis muudab märjad, äsja pestud või hooldatud pinnad ohtlikult libedaks.

Ohtlikud on ka takistused käiguradadel: juhtmed, lahtised esemed jms.

Mida saab teha tööandja?

Kukkumiste ennetamisel on tööandjal suur roll, seda nii turvalise töökeskkonna (sh õueala) kujundamisel, kui keskkonnast tulenevate ohtude teadvustamisel. Viimase puhul ei tohiks alahinnata hoiatussiltide ja -märgiste olulisust.

Et kaardistada võimalikke (uusi) riske, võiks töökeskkonna eest vastutav isik tööruume ja –alasid perioodiliselt üle vaadata. Samuti tasuks teatava regulaarsusega küsida selle kohta töötajatelt.

Ka abivahendite (turvaliste ja mugavate tööjalatsite, libisemisvastaste taldade jms) kättesaadavus ja nende kasutamise õpetamine on tähtsad. Oluline on see kindlasti siis, kui tööle tuleb uus töötaja, aga ka siis, kui mingil põhjusel vahetatakse nt turvajalatsite tootjat ja uued jalanõud erinevad varem kasutatutest.

Töökorralduses peaks püüdma saavutada rahulikku töötempot. Suur osa kukkumistest tuleneb kahjuks töötajate kiirustamisest ja soovist teha mitut asja korraga.

Mida saab teha igaüks ise?

Väga oluline roll kukkumiste ennetamisel on inimesel endal. Tähelepanelikkus ja hoolivus oma ümbruse osas, vajadusel kiire tegutsemine, abi pakkumine ning kolleegide kohene teavitamine võimalikest ohtudest aitavad hoida kõikide tervist. 

Ka õige jalatsite valik ja tööaja planeerimise oskus on abiks.

Hea kehaline vorm aga aitab kukkuda pehmemalt ning võimalikku vigastust ennetada või leevendada.

Paikkondliku koostöö tähtsus

Lisaks tööandja ja töötaja tegevustele on kukkumiste ennetamisel oluline paikkondlik koostöö. Teede ja tänavate heakord ja valgustamine ning libedatõrje on kohaliku omavalitsuse korraldada.

Ohtlikest kohtadest või halvasti teostatud-teostamata töödest tuleb esimesel võimalusel teada anda. 

Kui aga juba hommikul õue vaadates on näha, et ilmaolud soosivad libastumisi ja kukkumisi, peaks hoolega valima sobivad jalatsid ning olema väljas liikudes väga tähelepanelik. Ja hea kaaskondsena vajadusel ka teistele abi pakkuma.

Kukkumiste ennetamine: enesekontrolli küsimused

Lisalugemist