Uudised / TAI: iga 15 sigaretiga tekib geenides viga, mis võib viia vähi tekkeni

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 9. septembril kampaaniat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust suitsetamise kahjulikest tervisemõjudest ning motiveerida suitsetajaid tubakatarvitamisest loobuma.

Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul alahindavad inimesed suitsetamise tõsiseid tagajärgi tervisele: "Oluline on teadvustada, et tubakas on igasuguses koguses kahjulik ning iga suitsetatud sigaret avaldab mõju. Kuna suitsetamise tagajärjed ei ole kohe tunda, tahtsime kampaanias teha visuaalselt nähtavaks muutused, mis organismis tekivad".

Kampaania sõnum põhineb teadusuuringutel, kus leiti seos, et iga 15 sigaretiga tekib suitsetaja geenides mutatsioon ehk viga, mis võib viia vähi tekkeni. Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on vähkitekitavad. Mutatsioonid võivad tekkida juhuslikult rakkude tavapärasel arengul või on põhjustatud välistest teguritest, nagu nt sigaretis leiduvatest kemikaalidest. Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning tõstab vähiriski oluliselt.

Tubakatarvitamine on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel peamine ennetatav suremuse põhjustaja. See mõjutab kogu organismi ning suurendab tõestatult vähemalt 25 haiguse riski. Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga. Alternatiivsete tubakatoode nuusk- ja huuletubaka tarvimine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga. Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubakatarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukirurg Tanel Laisaare sõnul näitavad teadusuuringud, et suitsetamisest loobumiseks ei ole kunagi liiga hilja. "Loobuda tasub ka siis, kui oled selle tagajärjel juba saanud mõne tõsise haiguse – tubakast loobumisel on suurem šanss sellest paraneda. Tubakast loobumisel väheneb oluliselt risk haigestuda kasvajatesse, samuti südame-veresoonkonna- või hingamisteede haigustesse ning seda isegi siis, kui loobuda pärast aastakümneid kestnud suitsetamist. Organismis hakkavad positiivsed muutused toimuma koheselt pärast tubakast loobumist," lisas Laisaar.

Tubakast loobumiseks on Eestis avatud tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla mitmeid kordi suurem kui üksi loobumist katsetades. Nõustamiskabinettide kontaktid leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee. Samas on ka mitmed juhised ja abivahendid suitsetamisest loobumise toetamiseks, näiteks saab arvutada sigarettidele kuluva summa, testida nikotiinisõltuvuse tugevust jm.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab igapäevaselt 22 protsenti täiskasvanud elanikkonnast – mehi 31 protsenti ja naisi ligi 16 protsenti. Juhusuitsetajaid on seitse protsenti, seega suitsetab ligi kolmandik elanikkonnast. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste seas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistest riikidest. Siiski on näha kiiremat muutust viimase kahe aasta jooksul, kui igapäevasuitsetajate arv vähenes nelja protsendi võrra ja seda peaaegu kõikides vanusegruppides.

Tubakavastane teavituskampaania toimub juunist detsembrini. Kampaania esimeses etapis räägiti passiivse suitsetamise kahjulikest mõjudest. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele teleklippe, välireklaame ja infotrükised.

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014".

 

Lisainfo:
Maris Jakobson
Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik
tel 659 3906, mob 5302 2737
maris.jakobson@tai.ee