Uudised

Eesti kooliõpilaste unevõlg on aastatega suurenenud

• Autor:Tervise Arengu Instituut
• 09 Jaanuar 2024

Und peetakse tervise ja heaolu mõjutajaks üha enam. Ebapiisav  uni on seotud nii laste kui ka noorukite füüsilise ja vaimse tervise probleemide, riskikäitumise, halva õppeedukuse ja kehvema elukvaliteediga. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas tehtud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et koolipäevadel magab eakohaselt piisavalt* 63% noortest ning soovituslikust uneajast vähem maganud õpilasi on aastatega üha rohkem.

Kolmandik noori on koolipäevadel unevõlas

Soovitatavast uneajast vähem magavate noorte hulk on alates 2014. aastast kasvanud. Koolipäevadel on unevõlas kolmandik Eesti kooliõpilastest, tüdrukud sagedamini kui poisid. HBSC uuringust selgus, et õpilaste uneaeg varieerub suuresti koolipäevadel ja nädalavahetustel. Nädalalõppudel magab üle soovitava uneaja ligikaudu kaks kolmandikku noortest, ilmselt püüdes nii tasa teha koolipäevadel tekkinud unevõlga.

Maapiirkonnas elavate laste seas on koolipäevadel unevaeguses alla kolmandiku õpilastest (27%). Linnades on ebapiisava unega noori aga rohkem – Tallinnas lausa 39% ning teistes linnapiirkondades elavate noorte seas 35%. Vanusega kasvab koolipäevadel unevaguses olevate õpilaste osatähtsus. Kui 11-aastaste seas on unevaeguses 18% ja 13-aastaste seas 34%, siis 15. eluaastaks on unevaeguses pea pooled noored (44%).

Koolipäevadel alla soovitatava uneajaga õpilaste osatähtsus soo ja vanuse järgi, 2014–2022, %
Allikas: TAI, HBSC 2021/2022

Ebapiisav uni on seotud kehvema füüsilise ja vaimse tervisega, aga ka koolieluga

Pooled halva tervise enesehinnanguga noortest olid koolipäevadel unevaeguses. Seda oli poole rohkem kui nende õpilaste seas, kes pidasid oma tervist väga heaks. Ka nende noorte seas, kes olid viimase 12 kuu jooksul kogenud depressiivseid episoode, oli ebapiisava unega poisse ja tüdrukuid rohkem (vastavalt 43% ja 49%).

Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus vähemalt 60 minutit päevas on seotud pikema uneajaga koolipäevadel(1). Ka HBSC uuringu tulemustest on näha, et kehaliselt aktiivsemate noorte hulgas on enam neid, kes magavad koolipäevadel piisavalt, samal ajal vähemaktiivsete hulgas on enam neid õpilasi, kes magavad koolipäevadel liiga vähe.

Vähene uneaeg on seotud ka koolieluga. Õpilased, kellele ei meeldi koolis käia ja kelle hinnanguline õppeedukus on koolis alla keskmise, magavad soovituslikust uneajast vähem (vastavalt 44% ja 43%). Samal ajal nende õpilaste hulgas, kellele meeldib koolis käia ja kelle õppeedukus on hea, on unevaeguses õpilasi vaid neljandik.

Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükkidel 4.4 ja 4.6

Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

*Unevajadus muutub lapse kasvades. HBSC uuringus on arvestatud soovitavaks ööune ajaks 11-aastastel 8–9,5 tundi ja 13–15-aastastel 7,5–9 tundi.

(1) Ganz M, Jacobs M, Alessandro C, et al. Physical Activity and Sleeping Duration Among Adolescents in the US. Cureus 2022;14(9):e29669.