Kuidas Eesti inimesed liiguvad?

Tervise säilitamiseks kriitiline kehaline koormus on täiskasvanutel vähemalt 30 minutit igapäevast mõõdukat liikumist. Piisavalt liigub Eestis aga oluliselt vähem inimesi. Vähemalt 4-6 korral nädalas olid kehaliselt aktiivsed vaid 11% vastajatest, selgus Tervise Arengu Instituudi 2016. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringust.

Kehaline passiivsus suurendab südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning vähendab inimese elukvaliteeti. Suundumus ei ole omane vaid Eestile. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui ka kodus kogu maailmas. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud, samal ajal on suurenenud energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine.

Uuringu kohaselt on 2014. aastaga võrreldes suurenenud tervisespordiga tegelejate hulk, ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osa jäänud samale tasemele.

Kaks ja enam korda nädalas korraga vähemalt poole tunni jagu tervisesporti harrastavate inimeste osatähtsus on võrreldes 2014. aastaga märkimisväärselt kasvanud (37%-lt 42%-ni). Samal ajal vähenes nende inimeste osa, kes vigastuse või haiguse tõttu ei saa spordiga tegeleda ning seda veidi rohkem meeste seas.