Valdkonnad / Narkomaania

Õppefilm „Mõtteaine“

  • 06 Märts 2015

Narkomaania ennetamise teemaline õppefilm „Mõtteaine" on realistlik, koosnedes neljast lühifilmist, mis põhinevad tõestisündinud lugudel.

Tegelased on noored inimesed, kes erinevatel põhjustel puutuvad kokku keelatud uimastitega. Lood räägivad Eestis enimlevinutest ning tihti peo käigus tarvitatavatest keelatud uimastitest nagu kanep, ecstasy jms.

Sihtrühm

Õppematerjal on mõeldud 14–18aastastele noortele.

Keelatud uimastid on üha lihtsamini kättesaadavad ja järjest rohkem noori proovib narkootikume selleks, et kogeda midagi uut ja põnevat. Enamik pääseb sellisest katsetamisest pikaajaliste tagajärgedeta, kuid on ka neid, kes juba esmakordsel tarbimisel tekitavad oma tervisele suuri kahjusid ning kes regulaarse tarvitamise tulemusena satuvad narkootikumidest sõltuvusse.

Eesmärk

Näidata noortele riske, mis uimastitarvitamisega kaasnevad ja seeläbi mõjutada neid keelatud uimastitega katsetamisest loobuma. Õppefilm lähtub sellest, et noored tunnevad huvi keelatud uimastite vastu ning paljudel neist on nendega kas isiklikud kogemused või tarvitavad neid sõbrad.

Õppematerjal on koostatud selliselt, et 45minutilise (inimeseõpetuse) tunni jooksul jõuab vaadata filmi ja ka selle üle arutleda.

Pakett sisaldab järgmisi materjale:

 

Narkomaania ja seadused

  • 23 Mai 2017

Euroopa Liidu narkootikumide alane seadusandlus

Vaata karistusi narkootikumide omamise ja müümise eest veebilehelt narko.ee.

 

Narkomaaniaravi andmekogu

  • 23 Mai 2017

2008. aastal alustas oma tegevust narkomaaniaravi andmekogu. Narkomaaniaravi andmekogu andmesisestuseks on loodud internetiaadress: http//www.sm.ee/narkoregister

Narkomaaniaravi andmekogu on asutatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 111 alusel.

Andmekogu eesmärgiks on narkomaaniaravile pöördunud isikute anonüümsete andmete töötlemine, mis on vajalik:

  • narkomaania esinemise analüüsimiseks;
  • sellealaste tervishoiuteenuste korraldamiseks;
  • narkomaania preventatsioonimeetmete kavandamiseks;
  • preventsioonimeetmete tõhususe hindamiseks;
  • narkomaaniaravi alase statistika korraldamiseks.

Andmekogusse on kohustatud andmeid saatma kõik psühhiaatria eriala tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad. Andmete esitamine andmekogusse eeldab esitaja identifitseerimist, see toimub ID-kaardi alusel. Andmete esitamseks on andmeesitajal vajalik omada ID-kaarti, ID-kaardiga kaasa olevaid PIN-koode ja ID-kaardi lugejat.

Andmekogule saadetakse info isikute kohta, kes on pöördunud psühhiaatri poole sooviga saada narkomaaniaravi ja kellele on pandud F11-F16.9, F18-F19.9 diagnoos.

Andmete saatmise lihtsustamiseks ja internetileheküljel kergemaks orienteerumiseks on koostatud juhend narkomaaniaravi andmekogu andmeesitajatele. Samuti on andmeesitajate töö hõlbustamiseks koostatud paberkandjal ravi alustamise teatise vorm ja ravi lõpetamise teatise vorm, mida saab kasutada andmete kogumisel. Teatis on rangelt haigusloo vahel hoidmiseks või kuulub peale andmesisestust hävitamisele! Juhend ning teatise vormid on kättesaadavad ka vene ning inglise keelsetena.

Andmete väljastamine andmekogust toimub vastavalt Avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetele ehk vastavate päringute alusel, infot üksikisiku kohta andmekogust ei väljastata.

Juhend andmekogu andmeesitajatele ja teatise vorm jõuavad Eesti Uimastiseire Keskuse ja Sotsiaalministeeriumi kodulehtedele allalaadimiseks õige pea.

 

Kuhu suunata abivajaja?

  • 23 Mai 2017

Narkomaania alase nõustamise, kriisiabi ja ravi alased kontaktid leiad Tervise Arengu Instituudi hallatavalt veebilehelt narko.ee.

Terviseinfo sündmuste andmebaasist leiad erinevaid seminare ja supervisioone tervenevatele sõltlastele, sõltlaste lähedastele ja sõltlastega töötavatele spetsialistidele. Lähemalt saad tutvuda siin.

 

Narkomaania ravi ja rehabilitatsioon

  • 23 Mai 2017

Sõltuvus on krooniline haigus, mida on võimalik ravida ning seega on sõltuvushäirega haigetel nagu kõigil teistel patsientidel õigus tervishoiu- ja ka sotsiaalteenustele.

Uimastisõltuvuse ravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi tervikuna võib vaadelda kui eri sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku, mis sisaldab erinevaid elemente alates uimastisõltlase motiveerimisest uimastivabaks eluks ja lõpetades tema integreerimisega ühiskonda töövõimelise liikmena. Igas riigis on see süsteem erinev ja koosneb erinevatest elementidest.

Sõltuvusprobleemige isiku abistamine algab temaga esmase kontakti loomisest, mille käigus toimub tema usalduse võitmine, motiveerimine muutusele ja suunamine teenusele. Tegevuse teostajateks on ennekõike kahjude vähendamise teenuste osutajad, perearstid, kahjude vähendamise teenused ja kriminaalhooldusametnikud, aga ka kõik sotsiaalhoolekande teenuste osutajad.

Ravi ehk võõrutusnähtude leevendamine ja patsiendi seisundi stabiliseerimine on võimalik vaid siis, kui patsient on muutustele avatud ning motiveeritud kaasa töötama. Ravi algab ravisuhte loomisest ja sellele peab eelnema põhjalik patsiendi seisundi hindamine, et tagada teenuse vastavus patsiendi vajadustele. Oluline on meeles pidada, et kuigi patsient peab olema kaasatud kõikide ravi puudutavate otsuste tegemisse, teevad lõpliku otsuse sobiva teenuse kohta (nt kas patsient vajab võõrutus- või asendusravi) vastava pädevusega spetsialistid.

Rehabilitatsioon on suunatud toimetuleku taastamisele. Taastumisprotsessi edenedes väheneb tervishoiuteenuuste roll, põhirõhk on psühhosotsiaalsel abil ning uute hoiakute kujundamisel, eluviisi püsival muutmisel, enesekontrollivõtete ja stressiga toimetuleku õpetamisel.

Uute käitumismustrite ehk rutiinide loomiseks vajab endine sõltlane sotsiaalse toimetuleku oskusi, (täiend)haridust, eluaset ja töökohta. Selleks on vaja arendada sotsiaalseid programme, mis aitavad endistel uimastisõltlastel omandada uusi oskusi ja naasta tööturule, korraldada vajadusel isikut tõendava dokumendi vormistamist, võimaldada toetatud elamist, sotsiaalnõustamist ja õigusabi.

Sõltuvusprobleemidega inimeste abistamisel tuleb meeles pidada, et universaalseid lahendusi ei ole olemas. Nii nagu on erinevad põhjused, miks inimesed hakkavad narkootikume tarvitama, peavad olema erinevad ka lahendused. Seetõttu kasutatakse sõltlaste ravis ja rehabilitatsioonis erinevaid lähenemisi ning meetodeid. Arvestada tuleb abivajajate vanuseliste, sooliste ja kultuuriliste erinevustega; nende perekondliku ja sotsiaalse olukorraga ning terviseseisundiga.

Erinevatest Eestist pakutavatest teenustest saad täpsema ülevaate alljärgnevatelt linkidelt: