Valdkonnad / Südametervis

Südametervis

Lisalugemist

  • 20 Aprill 2015

Taustmaterjalis kirjeldatakse kõrge vererõhuga seonduvaid tegureid, selgitatakse riskitegurite ja kõrge vererõhu seoseid, antakse ülevaade WHO Euroopa regioonis valitsevast olukorrast ja tuuakse näiteid Euroopa riikide edukatest ja toimivatest meetmetest nende probleemide lahendamiseks. Väljaanne näitab, et lihtsad, kuid hästi suunatud ja kulutõhusad meetmed võivad oluliselt kaasa aidata kõrge vererõhu ja selle põhjustatavate haiguste ennetamisele ja vähendamisele.

 

 

 

Riiklik poliitika

  • 17 Oktoober 2014

Rahvastiku tervise arengukavas 2009–2020 on südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) strateegia üldeesmärgiks saavutada rahvastiku varajase haigestumise ja suremuse püsiv langustendents SVH-sse, mistõttu aitavad kõik strateegias rakendatavad meetmed kaasa inimeste eluea pikenemisele.

Strateegia viiakse ellu viie strateegilise valdkonna kaudu, mis käsitlevad SVH peamisi mõjureid. Need on kehaline aktiivsus, toitumine, suitsetamine, tervishoid, teabelevi ja paikkonna suutlikkuse tagamine.

Üldprintsiibis on strateegia suunatud rahvastiku toitumis- ja liikumisharjumuste parendamisele ning tubakatarvitamisest loobumisele. Tegevuste üheks osaks on kõrge riskigrupiga inimeste sõeluuring ning tervislikumate eluviiside alane nõustamine, samuti perearstide, pereõdede ja tervisetubade tervisedendajate koolitamine. Korraldatavad tegevused on suunatud ühelt poolt inimeste hoiakute, tõekspidamiste ja väärtushinnangute kujundamisele ning teiselt poolt tervist toetava keskkonna loomisele.

 

Südame-veresoonkonna haiguste ennetamine

  • 20 Aprill 2015

Südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) on Eestis surmapõhjus number üks. Eesti on nendesse haigustesse suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas.

Märkimisväärset kahju rahva tervisele, samuti ka majandusele tervikuna, avaldab eelkõige suremus SVH-sse enne 65. eluaastat.

Sotsiaal-majanduslikult murrangulisel ajal, aastatel 1992–1994, suurenes oluliselt varajane suremus SVH-sse. Hilisematel aastatel on suremus taandunud 1990. aastate algusele eelnenud tasemele. Tänaseks on Eesti jõudnud riikide hulka, kus südamehaigustesse suremus on langemas, kuid et seda suunda hoida, tuleb SVH haigestumise ennetamisega ka aktiivselt edasi tegeleda.

Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui 2010. aastal olid üle pooled surmad Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 ja 2010. a 8750 surma).

Vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade ning liigne soolatarbimine on peamised südamehaiguste riskitegurid. 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 32% inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte. Neid, kes harrastavad tervisesporti rohkem kui kord nädalas, on kokku 36% ja see suhtarv näitab kasvu just meeste seas. Suurim tõus on toimunud 45–54aastaste meeste hulgas, kus tervisespordiharrastajate osa on kasvanud kahe aastaga 20 protsendilt 29 protsendini.

Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva" ja suureneb „hea" kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevusi ning võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Võrdluses kehaliselt mitteaktiivsetega on kehaliselt aktiivsete inimeste üldsuremuse näitaja 20–30% madalam.

On väga tähtis, et rahva füüsiline aktiivsus suureneks, toitumisharjumused paraneksid, tubakatarbimine ja tubakasuitsuses keskkonnas viibimine väheneks ning ennetavate tervishoiuteenuste kättesaadavus paraneks. Selleks tuleb tõsta terviseteadlikkust ning väärtustada tervist indiviidi, organisatsiooni, paikkonna ja riigi tasandil, arendada oskusi tervislike valikute ja tervist toetavate otsuste tegemiseks ning tugevdada kõigi sektorite vahelist koostööd tervise arengu soodustamiseks.

Suurteks keskkonnariskideks on ebatervislik töö- ja elukeskkond. Olulise osa ennetustegevuses moodustab SVH-st ohustatud kontingendi väljaselgitamine ja nende riskide vähendamine. On teada, et ka inimestel, kes juba põevad mingit SVH, saab toitumisharjumuste, eluviisi ja keskkonna muutmisega pidurdada haiguse arengut.

 

Südamekabinetid

  • 19 Juuni 2017

Südamekeskuste/-kabinettide asukohad ja kontaktid:

Tallinnas

Ida-Tallinna Keskhaigla Südametervise Keskus
Ravi 18, Tallinn
Registratuuri tel 1900
Tel 620 7052
Dr Rein Vahisalu
Anu Hedman

SA PERH Südametervise Keskus
Sütiste tee 19, Tallinn
Tel 697 2033
Dr Margus Viigimaa
Dr Mihhail Zemtsovski
Anne Speek

Lääne-Tallinna Keskhaigla Südametervise Keskus
Paldiski mnt 68, Tallinn
Registratuuri tel 1314
Tel kabinetis 650 7337; 666 5490
Dr Ene Pullisaar

Tartus

SA TÜK Kardioloogia Kliiniku Südamehaiguste Ennetamise Kabinet
Puusepa 1a, Tartu
Tel 731 9359
Dr Silvia Noodla
Margarita Milihhina

Jõgeval

Jõgeva Haigla Tervisekabinet
Piiri 2, Jõgeva
Registratuuri tel 776 6220
Tel kabinetis 776 6248
Laine Ottenson

Kohtla-Järvel

Ida-Virumaa Südamekabinet
Tervise 1, Kohtla-Järve
Tel kabinetis 337 8805
Dr Niina Tshubatjuk
Olga Belova

Kuressaares

Saaremaa Südamekabinet
Aia 25, Kuressaare
Registratuuri tel 452 0115
Tel kabinetis 452 0126
Dr Ruth Tänav
Asta Sääsk

Põlvas

Põlva Haigla Tervisetuba
Uus 2, Põlva
Registratuuri tel 799 9160
Tel 799 9199
Dr Anu Mikk

Pärnus

SA Pärnu Haigla Südamekabinet
Ristiku 1, Pärnu
Registratuuri tel 447 3300
Tel kabinetis 447 3360, 447 3389
Dr Maie Puusaag

Raplas

SA Rapla Maakonnahaigla Südametervise Kabinet
Alu tee 1, Rapla
Registratuuri tel 489 0710, 489 0711
Tel kabinetis 489 0746
Dr Mari Põld

Viljandis

Maramaa Kliinik
Maramaa pst 5, Viljandi
Registratuuri tel 434 7631
Dr Eevi Tamm

Võrus

Võru Tervise Teabetuba
Jüri 19a, Võru
Registratuuri tel 786 8569
Dr Helgi Paidre
Veevi Hõrak