Valdkonnad / Südametervis

Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse Eestis veidi üle 80 000 uue juhu aastas. Need on ka peamine surmapõhjus, ligi pooled surmadest Eestis on tingitud südame-veresoonkonnahaigustest.

Märkimisväärset kahju inimeste tervisele, samuti ka majandusele, avaldab eelkõige suremus südameveresoonkonnahaigustesse (SVH) enne 65. eluaastat.

Südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine.

Sotsiaal-majanduslikult murrangulisel ajal, aastatel 1992–1994, suurenes oluliselt varajane suremus südameveresoonkonnahaigustesse. Hilisematel aastatel on suremus taandunud 1990. aastate algusele eelnenud tasemele. Tänaseks on Eesti jõudnud riikide hulka, kus südamehaigustesse suremus on langemas, kuid et seda suunda hoida, tuleb südameveresoonkonnahaigustesse haigestumise ennetamisega ka aktiivselt edasi tegeleda.

Südamehaiguste ennetamiseks on oluline regulaarselt liikuda. Südant aitab tervena hoida nii madala kui mõõduka intensiivsusega liikumine, soovitavalt 3-5 korda nädalas. Aktiivsel elustiilil on mitmeid häid omadusi. Regulaarselt liikudes hakkab alanema kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva" ja suureneb „hea" kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiv kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevusi ning võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust.

Võrdluses kehaliselt mitteaktiivsetega on kehaliselt aktiivsete inimeste üldsuremuse näitaja 20–30% madalam. On teada, et ka inimestel, kes juba põevad mingit üdameveresoonkonnahaigust, saab toitumisharjumuste, eluviisi ja keskkonna muutmisega pidurdada haiguse arengut.

On väga tähtis, et inimeste füüsiline aktiivsus suureneks, toitumisharjumused paraneksid, tubakatarbimine ja tubakasuitsuses keskkonnas viibimine väheneks ning ennetavate tervishoiuteenuste kättesaadavus paraneks. Selleks tuleb väärtustada tervist inimese, organisatsiooni, paikkonna ja riigi tasandil ja anda teadmisi, kuidas teha tervislikke valikuid ja tervist toetavaid otsuseid.