Sündmused
Koolitus
- Sündmus:
- Hapendatud toidud ja kääritatud joogid
- Toimumise aeg:
- 30. august 2019 – 07. september 2019
- Sihtrühm:
- Toitumisnõustajad, toitumisterapeudid, tervishoiutöötajad ja huvilised
- Keel:
- eesti keel
- Korraldaja:
- Rahvatervise Akadeemia
- Hind:
- 156 eurot (EÕL ja ETNÜ liikmetele -5%)
- Eesmärk:
-
Koolitus “Hapendatud toidud ja kääritatud joogid” annab alusteadmised toidu hapendamisest (võõrapäraselt fermenteerimisest), ülevaate seda protsessi läbi viivatest mikroorganismidest ning hapendatud toitude omadustest. Suve lõpp on just õige aeg hapendamiskunsti praktiseerimiseks ja omandamiseks, kuna järjest on valminud erinevad aiasaadused. Suurepärane viis nende säilitamiseks ja iseenda tervise hüvanguks on justnimelt hapendamine.
Koolituse teooriatunde täiustab praktiline õpe. Lisaks tuntud hapukurgile ja -kapsale saad teada, kuidas ja milliseid köögivilju veel hapendada (peeti, porgandit, seeni, paprikat, isegi õunu ja ploome ja palju muud) ja miks hapendatud toidud tervisele nii head on.
Praktilises töötoas õpid valmistama kombuchat ja kimchit. Kohapeal valmistatud toidud jäävad nädalaks hapnema, et siis koolituse teisel päeval neid degusteerida ja arutleda maitse ning tulemuse üle.
Hapendatud toidud on kasulikud
Hapendamine on meile tuntud juba esivanemate ajast, kui talve põhiliseks köögivilja ja C-vitamiini allikaks oli suurtes puutünnides hoitav hapukapsas. Isegi James Cook (1728-1779) võttis oma pea kolm aastat kestnud ümbermaailmareisile 4 tonni hapukapsast kaasa, teades, et see aitab tänu C-vitamiini sisaldusele skorbuuti haigestumist vältida. C-vitamiini kõrval on veelgi olulisem see, et hapnemise käigus paljunevad piimhappebakterid (laktobatsillid), mida nimetatakse ka probiootikumideks. Nii nagu köögivilja hapnemise käigus tõrjutakse riknemist soodustavaid mikroorganisme, piiratakse piimhappebakterite toimel patogeenide ehk haigusi tekitavate mikroorganismide vohamist seedetraktis. Hapendatud toidud on kasulikud, kuna tänu sellele saab kujuneda tervist toetav mikrobioom.Tervisele tuleb kasuks see, kui me sööme hapendatud toite regulaarselt, kuid mõõdukalt. Ideaalne oleks, kui sööme iga päev 3-4 supilusikat hapendatud köögivilju. Seetõttu on eriti väärt mõte suvine rikkalik köögiviljasaak talvevarude jaoks hoopis hapendada, mitte marineerida.
- Oodatav tulemus:
-
Pärast koolituse läbimist õppija:
- saab aru fermentatsiooni protsessidest;
- tunneb peamisi toidu fermenteerimise viise;
- mõistab fermenteeritud toidu (nt hapukurk) erinevust mitte fermenteeritud toidust (nt marineeritud kurk);
- oskab eristada erinevaid turul olevaid fermenteeritud tooteid.
Õppekavaga saad tutvuda SIIN.
- Materjalid:
-
Kimchi on korea rahvustoit, mis oma kasulike toimete tõttu kogub üha enam populaarsust ka Eestis. Tegemist on hapendatud kapsasalatiga, mis idee poolest meenutab meie hapukapsast, kuid mille põhikoostisaineks on hiina kapsas. Salat annab üsna tõsise vürtsipuhangu. Hapendatud toiduna on see hea immuunsüsteemi toetaja. Lisaks saab hapendatud kapsasalatist rohkelt kiudaineid, C-vitamiini ja muid kasulikke toitaineid.
Kombucha ehk teeseenejook on Eestis tuntust kogunud juba aastaid. Legendi järgi tuleneb Kombucha nimetus Korea arsti Kombu järgi, kes Jaapani keisrit selle spetsiifilise teega ravis. Osad allikad on sellele joogile omistanud isegi imeravimi omadusi, mistõttu püüame leida vastuseid küsimusele, et mis sellest pikast nimekirjast päriselt tõendatud on.
Ilmselt on paljud selle joogiga kokku puutunud juba lapsepõlves, mil teeseen mitmetes kodudes elutses. Välimuselt ei ole just kõige ahvatlevam, kuid maitselt meenutab see õunasiidrit. Tänapäeval leiab Kombuchasid ka tavakaubandusest, baaridest ja söögikohtadest, kui siinkohal kerkib õhku küsimus, kas tegemist on ikka ehtsa teeseenejoogiga või pigem limonaadiga. Peale koolituse läbimist oskad erinevatel toodetel kindlasti vahet teha ning maitsvat jooki ise valmistada.
- Kava:
-
Koolitusel käsitletavad teemad:
- fermentatsiooni ehk hapnemise ja käärimise protsess;
- erinevad fermentatsiooni liigid;
- erinevad fermentatsiooni läbi viivad mikroorganismid;
- fermentatsiooni tingimused;
- fermenteeritud toidu toitaineline koostis;
- fermenteeritud toitude järeltöötlus ning säilivusaeg;
- erinevad fermenteeritud toidud jaekaubanduses;
- tervisealased väited.
- Dokument läbinutele:
- Tunnistus 26 täiendkoolitustunniga
- Lisainfo:
-
Rain Kuldjärv on töötanud üle kümne aasta TFTAK-is, kus viinud läbi erinevaid sensoorse analüüsi katseid, treeninud ja juhtinud kohalikku paneeli ning koolitanud tööstuse spetsialiste ja erinevate toidukonkursside komisjoniliikmeid, näiteks Eesti Parima Toiduaine komisjoni ja Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärgi komisjoni. Raini teadus- ja arendustöö üks peasuundasid on fermentatsioon, peamiselt joogitööstuses. Näiteks koostöös Siidrikojaga on TFTAKis väljaarendatud joogid saanud tunnustust lisaks Eestile ka rahvusvahelistel võistlustel. Eesti õunte sobilikust kvaliteetse siidri valmistamiseks analüüsib Rain ka oma valmivas doktoritöös.
-
-
Saada kiri: terviseinfo@tai.ee