Üldised põhimõtted ja väärtused

Turvaline ja toetav koolikeskkond. Õpilaste heaolule ning vajadustele vastava koolikeskkonna kujundamisele paneb aluse positiivne ja toetav õhkkond koolis. Õpilaste seotus- ja ühtekuuluvustunne, sarnased väärtushinnangud ning uskumused, koolis valitsev õiglus ja võrdsus ning õpilaste kaasamine omab suurt rolli kooli uimastiennetustöös. Oluline on ka õpilaste tunnustamine – nii olemasoleva positiivse kui ka saavutatud positiivse märkamine ning sellele tähelepanu juhtimine.

Ennetustöö olulisus. Eduka ennetustöö läbiviimiseks on vaja teada, millised tegurid suurendavad uimastitarvitamise tõenäosust ja kuidas nende mõju vähendada ning kuidas kaitsetegurite mõju suurendada. Soovitud tulemuste saavutamiseks ei piisa vaid õpilaste keelamisest, piirangute seadmisest ning olemasolevate probleemide lahendamisest. Ennetustöö eesmärk on tervist toetavate eluviiside edendamine ning noortele vajalike teadmiste andmine, sotsiaalsete oskuste õpetamine ja hoiakute kujundamine, mis aitavad neil ise oma tervise eest hoolt kanda, riske hinnata ning läbimõeldud otsuseid vastu võtta. Ennetustegevusi peab hakkama läbi viima juba koolieelses eas. Ennetustöö peab kajastuma kooli õppekava põhiväärtuste alalõigus ja toimuma nii õppekavapõhiselt kui ka õppekavaväliste tegevuste kaudu.

Uimastivaba koolikeskkond. Uimastite tarvitamine, müümine või edasi andmine on keelatud – seda sõnumit peavad kõik koolid selgelt ning järjepidevalt oma õpilastele, töötajatele, laste vanematele ja hooldajatele ning kooli külalistele edastama. Uimasteid ei tohi tarvitada kooli territooriumil ja asutuse piiratud maa-alal, kooli üritustel¹, väljasõitudel ning ekskursioonidel. See kehtib nii kooli õpilaste, kooli territooriumil olevate võõraste, kooli külastajate kui ka kooli töötajate kohta.

Uimastitega seotud häbimärgistamise² ja tabude³ ärahoidmine. Uimastite kuritarvitamine ning sõltuvus on haigused, mille olemasolu inimesed tihti ei tunnista sellega seotud negatiivse sildistamise tõttu. Lihtsam on teeselda, et koolis sellist probleemi ei ole, või vältida probleemist rääkimist. Tegelikult esineb igas koolis uimastitega seotud probleeme hoolimata sealsete õpilaste ja kooli töötajate päritolust, sotsiaalsest staatusest, soost, rahvusest või muudest näitajatest. Probleeme märgates ja kiiresti tegutsedes on võimalik ennetada probleemide süvenemist ning toetada ja abistada last ja tema perekonda. Probleeme varjates, eitades või õpilast „märgistades" süvenevad tema mured veelgi. Müütide, stigmade ja tabuteemade ainsaks vastuseks on teadmised uimastiprobleemi olemusest ning sallivus erinevuste suhtes.

Probleemide kompleksne lahendamine. Uimastitega seotud juhtumite lahendamisel tuleb probleemidele läheneda kompleksselt, mitte piirduda vaid karistamisega, sest uimastite tarvitamine on sageli muude varjatud probleemide tagajärg. Lisaks kahjustab uimastite (kuri)tarvitamine inimest sotsiaalselt, füüsiliselt ja psühholoogiliselt ning võib tekitada sõltuvust. Samuti võib uimastitarvitamine tekitada mitmeid kaasuvaid probleeme, nagu näiteks õpiraskused, koolist puudumine, konfliktid kooli, perekonna ja sõpradega, ohvriks langemine ning kuritegelik käitumine.

Abivajavast lapsest teatamine ning isikuandmete edastamine. Õpilas(t)e ja lastevanemate poolt kooli töötajatele jagatud informatsioon uimasti tarvitamise, kuritarvitamise või sõltuvuse kohta on konfidentsiaalne. Kuid kui ohus on lapse tervis, turvalisus, areng, heaolu või elu, tuleb abivajavast lapsest teatada lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile. Kuna valla- või linnavalitsusel ja politseil on õigus isikuandmeid töödelda, võib neile edastada andmeid lapse abivajaduse kohta ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja nõusolekuta (vt lisaks lasteombudsmani koostatud juhendit abivajavast lapsest teatamise ja andmekaitse kohta: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/IMCE/abivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhend.pdf). Siiski ei tohi õpilasega seonduvaid isikuandmeid uimastitega seotud juhtumi ajal ja järgselt teiste õpetajate, vanemate, hooldajate või õpilastega jagada (see tähendab rääkida inimesest nimeliselt, tema klassist, vanusest, soost jne). Infot jagades tuleb anda kooli töötajatele, õpilastele ja lastevanematele teada põhifaktid – milline uimastitega seotud olukord toimus ning mis edasi saab. Infot jagades peab säilima austus ja hoolivus abivajava lapse suhtes.

_____

¹ V.a kooskõlas alkoholiseadusega põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus.
² Häbimärgistamine ehk stigma tähendab märki, millega tähistati vanasti soovimatut või mida kasutati karistusviisina. Uimastitega seotud probleemide puhul on see ebaratsionaalne ja põhjendamatu häbistava alatooniga suhtumine, mis takistab haiguse diagnoosimist, ravimist ning probleemidest rääkimist.
³ Isik, tegevus või sõna(d), mida ühiskondlike normide tõttu välditakse või keelatakse.

Loe edasi:

• Peatükk 3. Võimalusi uimastiennetuse elluviimiseks koolis