Tervise edendamine / Töökohal

Viimased aastad on toonud Eesti tööturule varasemast enam vähenenud töövõimega inimesi. Ühelt poolt on kindlasti põhjuseks üleüldine suur töökäte puudus, teisalt aga ka ühiskonna muutumine ning töövõimereformiga kaasnevate muutuste mõju. 

Ekspertide hinnangul tulevad vähenenud töövõime põhjused ligi pooltel juhtudel halvast vaimsest tervisest. Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul on depressioon juba praegu üks neljast levinumast psüühikahäirest ning 2030. aastaks on depressioon kasvamas maailmas kõige enam levinud haiguseks, hõlmates kuni 15% rahvastikust.

Suurte hooldekodude järk-järguline kadumine toob vaimse tervise häiretega inimesed järjest enam tavalistesse töökohtadesse ja tänavapilti. Juba täna elab (ja sageli ka töötab) 83% psüühika- ja vaimupuudega inimestest kogukonna keskel.

Mida saab igaüks ise teha?

Alati pole lihtne tõmmata selget piiri, kust algab häire ja mis on lihtsalt ebatavaline meeleolu.

Abi tuleks otsida kui:

  • tunned, et stress mõjutab tervist
  • tunned, et oled meeleheitel
  • tunned ennast pidevalt õnnetuna, kurvana, leiad, et elu pole elamist väärt
  • kaotad söögiisu (või sööd tavalisest tunduvalt rohkem)
  • kui on uneprobleemid, nt pole võimeline õhtul uinuma ega saa hommikul üles

Vaimse tervise probleemide puhul on võimalik abi saada:

Perearsti telefonilt 1220 - siit saab nõu lihtsamate murede korral, juhiseid esmaseks abiks. Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed.

Nõustamise ja kriisiabi keskustest – nt anonüümsete alkohoolikute ja nende lähedaste eneseabigrupid; ohvriabi töötajad (Sotsiaalkindlustusametis); online nõustamiskeskus lahendus.net (psühholoogiatudengid); uimastialane nõustamistelefon 1707 (24h, tasuta kõikidelt telefonidelt).

Usaldustelefonidelt – Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi (631 4300 E–R kl 9–20, L kl 10–20); Eluliini usaldustelefon (655 8088 (eesti keeles) kl 19–7, 655 5688 (vene keeles), N, R kl 19–7, www.eluliin.ee); Noorte Usaldustelefon (646 6666 N–L 19–22); Usaldustelefon 126 (eesti keeles, iga päev kl 17–3); Usaldustelefon 127 (vene keeles, iga päev kl 19–23) www.usaldus.ee.

Psühhiaatrilt ja psühholoogilt – psühhiaatri poole saab pöörduda ka saatekirjata.

Mida saab teha töökohal?

  • Asendage ja olge toeks. Kui tööpinge on suur, siis märgake ja austage kaaslast ning tema tööd, hoidudes teist inimest haavavatest märkustest ja tagaselja kommentaaridest. Aidake kolleegidel hinnata töökohal esinevaid asjaolusid, mis soodustavad vaimse tervise probleemi tekkimist või süvenemist.
  • Küsige, millist tuge on haigestunud kolleegil oma tööülesannete täitmiseks vaja, pakkuge abi.
  • Väga sageli võib piisata mõistlikest kohandustest töökohal. Need on muudatused töökeskkonnas, mis võimaldavad vaimse tervise probleemiga inimesel töötada turvaliselt ja tulemuslikult. Paljudel juhtudel ei ole muudatusi üldse vaja ja mõnedel võib muudatusi olla vaja väga vähe. Tööandja tehtavad kohandused võivad näiteks olla tööülesannete ülevaatamine ja/või paindlike tööaegade pakkumine.
  • Olge teadlikud seaduslikest regulatsioonidest ning Töötukassa tööandjatele pakutavatest võimalustest seoses töövõime ja puudega. Abistavat infot ning viiteid leiate Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa kodulehtedelt.

Lisalugemist