Kopsuvähi elulemus Eestis paraneb ja järjest enam patsiente saab kirurgilist ravi

Kopsuvähi elulemus Eestis suurenes kahe viimase aastakümne jooksul märgatavalt, selgus Tervise Arengu Instituudi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hiljuti avaldatud uuringust. Varases staadiumis diagnoositud kopsuvähi elulemuse paranemist võib peamiselt seostada kirurgiliselt ravitud patsientide osakaalu tõusuga.

Kopsuvähk (RHK-10 C34) on Eestis kõige sagedasem vähisurma põhjus ja kopsuvähi elulemus on kõigi vähipaikmete seas üks madalamaid. Analüüsi kaasati 15 424 elupuhuselt diagnoositud kopsuvähi esmasjuhtu (1996–2016). Neist 17% diagnoositi lokaalses staadiumis, 33% lokaalselt/regionaalselt levinud staadiumis ja 41% kaugmetastaasidega. Lokaalses staadiumis diagnoositud kopsuvähijuhtude osakaal suurenes uuringuperioodi vältel ainult adenokartsinoomi puhul, ulatudes aastatel 2010–2016 28%ni. Lamerakulise vähi puhul lokaalse staadiumi osakaal ei muutunud (24% 2010–2016).

Viie aasta suhteline elulemus suurenes aastatel 1996–2002 kuni 2010–2016 10%lt 16%ni, sealjuures meestel 8%lt 15%ni ja naistel 15%lt 20%ni. Elulemuse tõus oli märgatavam mitte-väikerakulise kopsuvähi puhul ja nooremates vanuserühmades. Väga suurt viie aasta suhtelise elulemuse paranemist täheldati uuringuperioodi jooksul lokaalses staadiumis diagnoositud kopsuvähi puhul – meestel 30%lt 50%ni ja naistel 38%lt 69%ni. Märkimisväärne muutus ilmnes ka lokaalselt/regionaalselt levinud kopsuvähi puhul – meestel 7%lt 18%ni ja naistel 10%lt 15%ni.

Lokaalse kopsuvähi puhul suurenes kirurgiliselt ravitud patsientide osakaal 38%lt 74%ni (p<0.001), kusjuures märkimisväärset muutust täheldati kõigi olulisemate histoloogiliste tüüpide puhul (sh väikerakulise kopsuvähi puhul). Lokaalse kopsuvähi viie aasta suhteline elulemus suurenes kõigi histoloogiliste tüüpide korral ning suurim muutus ilmnes uuringuperioodi jooksul väikerakulise kopsuvähi puhul (20%lt 45%ni). Kirurgiliselt ravitud patsientide viie aasta suhteline elulemus suurenes lokaalse vähi korral 64%lt 69%ni ja lokaalselt/regionaalselt levinud vähi korral 31%lt 45%ni. Kirurgilist ravi mittesaanud patsientide elulemus püsis võrdlemisi stabiilsena. Kõigi histoloogiliste tüüpide korral täheldati statistiliselt olulist erinevust kirurgilist ravi saanud ja mittesaanud patsientide viie aasta suhtelises elulemuses.

Kirurgilist ravi rakendati sagedamini naistel ja noorematel patsientidel, ühtlasi suurenes kirurgilise ravi kasutamine uuringuperioodi vältel olulisel määral.

Kopsuvähi elulemusnäitajad on Eestis sarnased Põhjamaade, Lääne-Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Lokaalse kopsuvähi viie aasta elulemuse märkimisväärne paranemine on tõenäoliselt seotud kirurgiliselt ravitud patsientide osakaalu tõusuga. Uuringutulemused viitavad, et Eestis ravitakse kopsuvähi patsiente kirurgiliselt sagedamini kui mitmetes teistes riikides ja seda nii mitte-väikerakulise kui väikerakulise kopsuvähi korral. Olulist rolli mängib väheinvasiivsete kirurgiliste meetodite kasutuselevõtt ja kaasuvate haiguste efektiivsem käsitlus, mis võimaldab kirurgilist ravi rakendada ka vanematel ja hapramatel patsientidel. Tuleb rõhutada preoperatiivse diagnostika tähtsust parima ravitulemuse saamisel. Edasistes uuringutes tuleks keskenduda mitte-kirurgiliste ravimeetodite kasutamisele ja vastavate ravitulemite hindamisele.

Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna, Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogia-onkoloogiakliiniku ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku koostöös tehtud uuring käsitles kopsuvähi elulemust Eestis aastatel 1996−2016. Analüüs tehti vähiregistri andmete põhjal. Ajatrende vaadeldi soo, vanuse, histoloogilise tüüpi ja staadiumi järgi.

Uuringutulemusi käsitlev artikkel ilmus ajakirja „Acta Oncologica“ novembrinumbris.