Valdkonnad / Narkomaania

2016. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringule tuginedes oli 22% 16–64- aastastest elanikest elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet: meestest 31% ja naistest 15%. Eriti problemaatiline on narkootikumide tarvitamine noorte hulgas, kus 38% 15−16-aastastest, 57% 19−24-aastastest ja 59% 25−29-aastastest on elu jooksul narkootikume tarvitanud.

Eri uuringutele tuginedes on Eestis kõige enam tarvitatav narkootikum kanep ja narkootikumide tarvitamisega alustatakse kõige sagedamini 14−15-aastaselt. Narkootikume süstivaid inimesi on 2015. aasta andmetele tuginedes hinnanguliselt 8600. Kõige levinumad tarvitatavad ained on fentanüül, selle analoogid ja amfetamiin.

Aastatel 1999–2017 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud kokku 1639 inimest. 2018. aastal langesid narkootikumide üledoosiga seotud surmad märkimisväärselt, 2017. aasta 110 surmajuhtumilt 34-ni (11, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi esialgsed andmed).

Narkomaaniat kui keerulist sotsiaalset probleemi saab lahendada mitmekülgse ja kõiki osapooli kaasava lähenemisega. Koostegutsemise tugevdamiseks loodi 2012. aasta aprillis Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjon, mille eesmärk on kõrgemal riiklikul tasemel suunata nii ennetust kui ka uimastite pakkumise vähendamist. 2014. a alguses valmis valitsuskomisjoni tellimusel Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat. Selles antakse suuniseid lühiaastate tegevuseks, et vähendada Eestis narkootikumide tarvitamist ja sellest tulenevaid kahjusid.

Alates 2013. aasta jaanuarist on narkomaania ennetamise alased tegevused integreeritud Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 põhiteksti.

Sotsiaalministeerium on liitunud üleeuroopalise narkomaania ennetamise algatusega The European Action on Drugs (EAD).

 

MÄRKSÕNAD: narkootikumid narkomaania uimastid