Valdkonnad / Toitumine

Riiklik poliitika

  • 07. September 2021

Toitumise riiklikud meetmed koondati „Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005–2020“ alla esimest korda 2005. aastal. Alates 2013. aastast integreeriti südamestrateegia meetmed, sh toitumisalased tegevused, meetmesse „Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2013–2016. Sinna lisati ka mitu uut teemat (soola vähendamine ja lastele suunatud turunduse piiramine), mis varasemalt käsitlust ei leidnud. Sellele järgneb „Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030“, mille osaks on ka „Tervist toetavate valikute programm“ koos tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamise tegevustega.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on väljatöötamisel toitumise ja liikumise roheline raamat. Raamat koostatakse paljude osaliste ühistöös ning see on mõeldud tervikliku ja pikaajalise poliitika väljatöötamiseks, et parandada rahvastiku toitumisest põhjustatud terviseprobleeme (sh tõkestada ülekaalulisust).

Toitumise valdkonna meetmed:

  • Suurendada inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest meedia, paikkondlike projektide, koolituste ning eri sihtgruppidele suunatud infomaterjalide ja tegevuste kaudu.
  • Integreerida toitumise ja toiduga seotud teemad (sh söögitegemine, toidumärgistus, reklaamide mõistmine, hügieen) õpetajate koolitusse ning riiklikesse õppekavadesse; tagada asjaomaste õppe- ja metoodiliste materjalide kättesaadavus.
  • Soodustada tervislike toitumisvalikute kättesaadavust toidu koostise parandamise ja lastele suunatud toidu turundamisega seotud tegevuste kaudu, tehes ka teavitustööd toidumärgistus kohta, koolitades toidukäitlejaid, arendades edasi toitumise arvutiprogrammi, korraldades konkursse ning rakendades motivatsioonistrateegiaid toidukäitlejatele.
  • Järgida tasakaalustatud toitumise põhimõtteid institutsionaalses toitlustamises, jätkates koolilõuna pakkumist, rakendades koolipuuvilja, -köögivilja ja -piimakava- ning tõhustades järelevalvemehhanismi kooskõlas õigusaktidega.
  • Rahvastiku Tervise Arengukava tugevuseks on paljude asjaosaliste kaasamine. Eri valdkondade rakendamise eest vastutavad mitmed asutused ja kaasatud on ka nende rahastamisallikad. Arengukava finantseerib valitsus sotsiaalministeeriumi kaudu, kes koordineerib selle elluviimist.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas vastutab strateegia elluviimise eest Tervise Arengu Instituut. Strateegia elluviimisesse panustavad ka maaeluministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium ja riiklikud institutsioonid nagu Eesti Haigekassa, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Linnade Liit. Arengukava annab võimaluse kaasata kodanikeühendusi ja erasektorit.

Rahvastiku toitumusliku olukorra parandamise üheks võtmeks peetakse töödeldud toidu koostise muutmist e reformuleerimist (ingl food reformulation). Seni on kõige rohkem tähelepanu pööratud soola, lisatud suhkrute, transrasvhapete ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamisele, nagu ka energia sisalduse vähendamisele. Selle tegevuse eesmärk on mõjutada inimeste toitumist ja toitumise mõju tervisele. Euroopa Liit on seadnud eesmärgid soola, lisatud suhkrute ja rasvhapete vähendamiseks töödeldud toidus. Eestis on tehtud pakendipõhine toodete koostise analüüs ning praegu koostatakse selle alusel reformuleerimise kava, mis seab täpsemad eesmärgid ka Eesti tootjatele. Eesti võtab osa ka Euroopa Liidu projektist Best-ReMap, mille eesmärk on panustada toidu parema kvaliteedi tagamisse ja suurendada tervist toetava toidu kättesaadavust ning teha seda üheskoos teiste Euroopa riikidega. Projekti üks osa on ka toidu reformuleerimisega seotud muutusi jälgiva andmebaasi loomine.