Turvalisem ööelu

Meelelahutus, mida öisel ajal pakuvad pubid, baarid, ööklubid ja erinevad tantsukohad, on oluline linnakultuuri osa, nagu ka festivalid. Paljud linnad maailmas on kuulsad just oma köitva või erilise ööelu ja festivalikultuuri tõttu, mis on segu kaubandusest, toitlustusteenustest ja muusika nautimise võimalustest. Mõnel pool nimetatakse seda ka öömajanduseks, sest see pakub paljudele tööd ja sissetulekut ning on kasumlik.  

Inimestele, eriti noortele, on ööelus osalemine oluline suhtlemise, lõõgastumise ja popkultuurist osasaamise vorm. Me eeldame, et ööelu on võimalik nautida, tundes end turvaliselt ja hoituna, kuid alati pole see nii. Öise meelelahutusega kaasnev alkoholi ja teiste uimastite tarvitamine, võib muuta inimeste meeleseisundit ja koos sellega muutub ka nende võime teha ratsionaalseid otsuseid, mis omakorda muudab nende käitumist.  

Oleme harjunud mõtlema, et alkoholiga piiripidamine või teiste uimastite tarvitamine on ainult inimese enda otsus ja vastutus, ega pane tähelegi, kuidas ümbritsev keskkond ja inimesed meie otsuseid tegelikult mõjutavad. Segased lood on ka alkoholiseadusest tulenevate piirangute täitmisega, mis on seatud selleks, et tagada ohutus ja suurendada nii tarvitaja kui ümbritsevate inimeste turvalisust. Kuigi seadus keelab alkoholi serveerida nähtavate joobetunnustega inimestele, on tegelikkus teine, sest teenindajatel puuduvad teadmised ja oskused joobeseisundi hindamiseks ja vastavalt olukorrale tegutsemiseks.

PPA Põhja prefektuuri andmetel viidi 2017. aastal ellu testostlemise uuring joobeseisundile viitavate tunnustega inimestele Tallinna vanalinna lõbustusasutustes. Selgete joobetunnustega inimestele alkoholi müümist kontrolliti 50 baaris ja ilmselgelt purjus olekut ning koordinatsioonihäireid teeselnud testostlejal õnnestus alkoholi osta 32 asutusest. Seejuures takistas joobeseisundis isiku sisenemise 10 korral turvatöötaja ja vaid 8 korral keeldus baaritöötaja talle alkoholi müümisest.

Selle tagajärjeks võivad olla mürgistused, alajahtumised, füüsilise ja seksuaalse vägivalla ohvriks langemine ja vandalismijuhtumid. Üle tarvitanud ja liiga joobes inimesest saab baarist välja astudes sageli politsei või kiirabi klient, kes vajab abi ja kelle peale kulub oluliselt ressursse.  Lisaks sellele ei tohi unustada, et öine linn ei ole ainult pidutsejate päralt. See on ka paljude inimeste töö ja elukeskkond, kus on õigustatud ootus turvalisusele ja öörahule.

Kuidas edasi?

Meelelahutusasutused ja -üritused ja ei ole kindlasti koht kus saaks inimesi ümber kasvatada. Siiski on võimalik paljud kahjud ära hoida, kui me teame täpsemalt nende tekkepõhjuseid ja keskendume keskkonnale, mis suunaks inimesi tegema paremaid valikuid. Meelelahutuskeskkondades, mis on seotud alkoholi müügiga, on ettevõtjatel ja ürituste korraldajatel suur vastutus oma klientide turvalisuse tagamisel, arvestades alkoholi ja teiste uimastitega kaasnevaid riske. Füüsiline keskkond ja töötajate teadmised ning oskused on seejuures võtmetähtsusega. Kahjuks puuduvad täna siiski ühtsed kokkulepped ja arusaamad, mis toetaks selles valdkonnas töötavaid juhte nii oma personali koolitamisel kui keskkonna kujundamisel. Üsnagi levinud praktika on, et teenindajad õpivad töö käigus ja lähenevad erinevatele olukordadele loominguliselt. Turvalisem ööelu ei ole pelgalt turvameeste ja politseinike tagada, vaid seisneb erinevate osapoolte pidevas sihipärases koostöös ja partnerluses.

Peamised koostööpartneriteks turvalisema ööelu tagamiseks on kohalike omavalitsuste (KOV) spetsialistid, meelelahutusettevõtjad ja alkoholi müügiga tegelevad teenindajad, politsei (sh Tallinnas munitsipaalpolitsei) spetsialistid, alkoholi ja uimastite tarvitamisest tingitud kahjude vähendamisega tegelevad üksused ja spetsialistid jne.

Selleks, et olukorda parandada, on vaja tagajärgedega tegelemisest liikuda ennetavate tegevuste elluviimisele. Tervise Arengu Instituut on kaardistanud ja piloteerinud eri sekkumisi, mis sobiksid Eestis rakendamiseks ja alustab sellel suunal tegevusi.