Tervise edendamine / Koolis

Botvini eluoskuste õpe (Botvin LifeSkills training). Tõenduspõhine uimastiennetusprogramm, mis vähendab alkoholi, tubaka jt uimastite kasutuse ja vägivalla riske. Selles osalemine annab lastele ja noortele enesekindlust ning arendab oskusi lahendada probleeme ja tulla toime keeruliste sotsiaalsete olukordadega, õpetab kontrollima ärevust ning annab teadmisi uimastitarvitamise tagajärgedest. Programm koosneb 8-nädalastest moodulitest, mis viiakse ellu kolme aasta jooksul. Selle eri versioone saab kasutada algkoolis, põhikoolis ja gümnaasiumis.

Programm katab kolm suunda:

  • uimastitele vastupanu osutamise oskused (kriitiline mõtlemine uimastitega seotud müütide osas, "ei" ütlemise oskus, toimetulek survega jms);
  • enesejuhtimise ja eneseregulatsiooni oskused (mina-kuvand ja selle mõju, eesmärkide seadmine ja otsuste tegemine; probleemolukordade analüüsimine ja riskide kaalumine, stressiga toimetulek);
  • üldised sotsiaalsed oskused (suhtlemisoskused, enesekehtestamine jm).

Eluoskuste õppe programmis on olemas ka vanemahariduse programm, mille eesmärk on tugevdada vanemate suhet oma lastega ning ennetada lastepoolset uimastite tarvitamist. Vanemahariduse programm sobib kasutamiseks nii individuaalselt kui ka rühmatööna. Selle käigus antakse ülevaade noorte uimastitarvitamisega seotud probleemidest, pakutakse infot, kuidas olla hea eeskuju ning kuidas edastada lastele selgeid uimastite tarvitamist taunivaid sõnumeid, kuidas parandada perekonnasisest kommunikatsiooni, kuidas arendada laste enesejuhtimise ja sotsiaalseid oskuseid ning kust lisainfot leida. Vaata lisaks www.lifeskillstraining.com.

Imelised aastad (Incredible Years). Tõenduspõhine efektiivne programm, mis vähendab laste probleemseid käitumisi ja vägivalda ning suurendab sotsiaalset toimetulekut kodus ja koolis. Eri versioonid on suunatud 0–12-aastaste laste vanematele (jaguneb 5 eri programmiks – beebide, väikelaste, mudilaste ja koolieelikute ning noorema kooliea vanematele) ja 3–8-aastaste laste õpetajatele. Vanemate koolitusi viiakse ellu vastavalt valitud programmile 8–20 nädala jooksul, igal nädalal korraga 2–2,5 tundi. Õpetajate koolitus koosneb kuuest treeningpäevast, mis toimuvad ühe päeva kaupa iga 3–4 nädala järel. Programm õpetab vanemaid ja õpetajaid tulema toime eri käitumistega, nagu näiteks laste agressiivsus, jonnihood, vandumine, karjumine, löömine ja füüsiline vägivald, vastu vaidlemine ning reeglite järgimisest keeldumine. Vanemad ja õpetajad õpivad, kuidas aidata lapsel oma emotsioonidega toime tulla ning arendada tema sotsiaalseid oskusi, et tal oleks paremad suhted eakaaslaste ja täiskasvanutega. Eestis rakendatakse 3–6-aastaste laste vanematele suunatud programmi (Preschool Basic Parent Program) ja venekeelset 3–8-aastaste laste vanematele suunatud programmi.

Programmi eesmärk on:

  • laste agressiivse käitumise ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravi;
  • käitumisprobleemide, kuritegevuse, vägivalla ning uimastite tarvitamise ennetamine;
  • laste sotsiaalse toimetuleku, probleemide lahendamise oskuste, eneseregulatsiooni ning koolivalmiduse edendamine;
  • lapse ja vanema vahelise suhte tugevdamine ning omavahelise suhtlemise parandamine, toetava ja positiivse vanemluse edendamine, vanematele vajalike vanemlusoskuste arendamine;
  • -    õpetajate klassiruumi haldamise oskuste edendamine ning õpetaja-lapsevanema vaheliste suhete toetamine (vt lisaks http://www.tai.ee/et/instituut/koostooprojektid/vanemlusprogrammi-rakendamise-pilootprojekt, www.incredibleyears.com/).

Avatud (Unplugged). 12–14-aastastele õpilastele suunatud sotsiaalse mõjutamise programm, mille põhiliseks töömeetodiks on töötamine paaris või väikeste gruppidega. Õpilased jagavad rühmas oma mõtteid ja tundeid, õpetaja toetab positiivset koostööd ja suhtlemist õpilaste hulgas. Programm tegeleb teadmiste ja hoiakutega, suhtlemisoskuse ning enesega toimetuleku oskuse arendamisega. See viiakse ellu 12 nädala jooksul, 1 tund igal nädalal, ning jaguneb kolmeks teemaks: teadmised ja hoiakud, suhtlemisoskused ning enesega toimetuleku oskused. Eesmärk on ära hoida või edasi lükata uimastite tarvitamist ning edendada õpilaste heaolu ja psühhosotsiaalset tervist.

Programmi eesmärgid on:

VEPA mäng ehk käitumisoskuste mäng (Good Behaviour Game)

Tegemist on mänguga, mille eesmärk on positiivse ja õppimisele suunatud õhkkonna loomine klassis ning õpilaste positiivse käitumise tunnustamine. Mängu tulemusena on õpetajal rohkem aega õpetamiseks, klassiruumis esineb vähem probleemset käitumist, kiusamist ja vägivalda, õpilaste stress väheneb ning akadeemiline sooritusvõime ning prosotsiaalne käitumine suureneb.

Mäng sobib hästi esimese klassi lastele, et ühtlustada koolivalmiduse taset, aidata õpilastel kooliga kohaneda ning õppida reegleid järgima. Mängu soovitatakse kasutada (vähemalt) ühe aasta vältel, see aitab vähendada vaimse tervise probleemide tekke riski ning vähendab uimastite tarvitamise tõenäosust (vt lisaks http://www.terviseinfo.ee/vepa, www.goodbehaviorgame.org/).

Efekt alkoholiennetusprogramm (Botvin LifeSkills training). Lastevanematele suunatud alkoholiennetuse programm, mille põhieesmärk on edasi lükata esmakordselt alkoholi tarvitamise vanust ja vähendada noorte alkoholitarvitamist läbi lastevanemate teadlikkuse tõstmise ja oskuste tugevdamise. Programmi raames korraldatakse kolme aasta jooksul lastevanemate koosolekutel kokku kuus 30-minutilist koosolekut, mille jooksul räägivad spetsiaalse väljaõppe saanud koolitajad vanematele noorte alkoholitarvitamisest, selle ennetamisest ning vanemate hoiakutest ja suhtumisest noorte alkoholitarvitamisse. Kaks korda õppeaasta jooksul saadetakse kõikidele vanematele uudiskirjad, mis sisaldavad infot nii sõltuvusainete kui ka teiste lastega seotud teemade kohta.  Programm annab lastevanematele nii teadmisi alkoholi toimest ja kahjudest kui tugevdab oskusi lapsega suhtlemisel ja reeglite seadmisel. Olulised on ka lastevanemate omavahelised kokkulepped ühise reeglistiku seadmiseks (vt lisaks http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis/tervise-edendamine-koolis/koostooprojektid/efekt).

T.O.R.E. tugiõpilastegevused. T.O.R.E. eesmärk on koolikeskkonna parandamine tugiõpilastegevuse kaudu. TORE missiooniks on suurendada koolides (ühiskonnas) nende inimeste hulka, kes kannavad ja levitavad sõbralikku, õppimist ja õpetamist soodustavat, suhtlusjulgust ja -oskust arendavat, vaimset ja füüsilist vägivalda taunivat, üksteist toetavat ja erinevusi sallivat ning koostööle orienteeritud mõtteviisi.

Tugiõpilastegevus T.O.R.E. arendab koolis kolme suunda:

  • tugiõpilaste endi toimetulek;
  • sõbraks ja kaaslaseks olemine (abi) eakaaslastele;
  • õpilaste ja täiskasvanute vaheline koostöö.

Tugiõpilasliikumise idee on Eestisse jőudnud Soomest, kus see on aastakümnete jooksul laienenud enamikusse üldhariduskoolidest, kuid ka kutsekoolidesse. Eestis alustati 1996. aastal. Välja on töötatud oma metoodika tugiõpilaste ja juhendajate koolitamiseks, kujunemas on üle-eestiline võrgustik.

Tugiõpilasliikumine T.O.R.E. arendab koolielus väga selgelt kahte suunda:

  • väga ehe praktiline sotsiaalstuudium tugiõpilastele endile nii koolituse kui ka igapäevategevuse kaudu.
  • sotsiaalpedagoogiline abi riskirühma lastele tugiõpilaste tegevuse kaudu.

Lisaks sellele mõjutab see pikas plaanis inimeste mõtteviisi, sest tugiõpilased võtavad nooruses omandatud hoiakud kaasa täiskasvanuellu. See mõju on küll väga aeglane, kuid seda kindlam. Kõik T.O..RE.-tugiõpilased on läbinud 9-päevase (3 seminari) põhikoolituse või tugiõpilaste koolituse oma koolis (20 tundi) (vt lisaks www.tore.ee).

"Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" programmm. Taanist pärit metoodikal põhinev projekt, millega on Eestis liitunud 394 lasteaeda ja 25 kooli ning mida koordineerib MTÜ Lastekaitse Liit. Programm on suunatud 3-10-aastastele lastele ning selle sihtgrupiks on lapsed, lasteaiaõpetajad, õpetajad, lapsevanemad ja teised lapsele olulised inimesed.

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" metoodika lähtub lapsest ning keskendub kogu lasterühmale ja klassile tervikuna. Metoodika eesmärk on luua lasteaia ja algklasside laste vahel üksteist arvestav ja kaasav suhe ning kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ja austavalt ning kus lapsed hoolivad üksteisest, sekkuvad kiusamise korral ja kaitsevad kaaslast, kes seda ise ei suuda (vt lisaks www.kiusamisestvabaks.ee).

Kogu kooli hõlmava positiivse käitumise toetus (School-wide Positive Behavior Support). Lähenemine viitab muutusele terves koolis või kogukonnas ning selle põhimõtteks on õpetada käitumuslikke ootusi samamoodi, nagu iga teist õppekava ainet. See põhineb 3-astmelisel ennetusmudelil, mille eesmärk on luua turvaline hästitöötav kool.

Mudeli esimene aste on suunatud kõigile õpilastele ning hõlmab endas:

  • kogu kooli põhiseid positiivseid käitumuslikke ootuseid;
  • positiivset julgustamist ja õpilaste tunnustamist;
  • ühtseid reegleid ja järjepidevalt kasutatavaid meetmeid probleemse käitumise lahendamiseks;
  • efektiivset järelevaatamist väljaspool klassiruumi;
  • efektiivset juhendamist ja klassiruumi haldamist.

Mudeli teine aste on suunatud teatud õpilasrühmadele (valikuline ennetus) ning hõlmab endas:

  • valikulist sotsiaalsete oskuste õpet (vastavalt õpilaste vajadusele);
  • alternatiivsete mõjutusmeetmete rakendamist;
  • suuremat akadeemilist toetust;
  • mentoreid ja/või tugiõpilasi;
  • klubi uutele õpilastele kooli sisseelamiseks.

Mudeli kolmas aste on suunatud vaid teatud õpilastele (näidustatud ennetus) ning hõlmab endas:

  • õpilase käitumise hindamist ning individuaalseid tööplaane;
  • koostööd vanematega ning vanemahariduse pakkumist;
  • koostööd lapse arsti või terapeudiga;
  • intensiivset akadeemilist toetust.

Programmi esimese astme elluviimiseks:

  • Rühm kooli esindajaid lepib ühiselt kokku 3–5 koolis (või kogukonnas) kehtivat positiivset käitumuslikku ootust (nt austa ennast, austa teisi ning austa kooli vara), mida on lihtne meelde jätta. Ootused peavad olema positiivselt sõnastatud (õpilastele ei öelda, mida ei tohi teha, vaid mida neilt oodatakse).
  • Antud ootused arutatakse läbi kogu kooli personaliga, vähemalt 80% kooli töötajatest peab nende ootustega nõus olema. Järjepidevus igas klassis on väga oluline programmi edukaks rakendamiseks.
  • Seejärel pannakse igas klassiruumis paika, mida need ootused täpselt tähendavad. Õpilastele tehakse joonis, kus on täpselt kirjas, kuidas neile ootustele vastata. Näiteks „austa vara" tähendab tualettruumis, et pärast igat tualetiskäiku tuleb enda järel vesi peale lasta, käed seebiga puhtaks pesta ning kätekuivatuspaber prügikasti visata.
  • Järgnevalt pannakse paika, kuidas käitumuslikke ootusi koolis õpetatakse. Näiteks võib kool tellida üheks päevaks bussi, et õpetada järjekorras seismist, bussi peale minekut, bussis istumist ning bussist väljumist. Iga õpilane kasutab hula-rõngast, et mõista, milline on sobiv distants eelmise inimesega.
  • Samuti lepitakse kokku, mis juhtub negatiivse käitumise korral – millal saadetakse õpilane õppealajuhataja või direktori juurde ning milline olukord lahendatakse klassiruumisiseselt. Kõik kooli töötajad peavad neid reegleid järgima ühte moodi ja järjepidevalt. Näiteks kui ühes tunnis on mobiiltelefoni kasutamine keelatud, peab see olema keelatud ka kõigis teistes tundides.
  • Paika pannakse ka, kuidas õpilasi tunnustatakse. Näiteks võib tunnustuskirja saata koju vanematele (vt lisaks www.pbis.org/school/swpbis_for_beginners/default.aspx).

Suitsuprii klass. Suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.–9.klassi õpilastele, mille eesmärk on:

  • ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas;
  • motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma;
  • toetada tubakavabadust kui eluviisi;
  • aidata vähendada noorte suitsetamist ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimist.

Konkurss kestab kuus kuud. Ennetusprogrammis osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda kogu konkursiperioodil tubakavabaks ehk mitte teha suitsu, tõmmata vesipiipu ega tarbida muid tubakatooteid. Konkurss toimub vastastikuse aususe ja usalduse põhimõttel, õpilased ja õpetajad kontrollivad enda ja oma klassikaaslaste tubakavabaks jäämist ise.

Kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi "Suitsuprii klass" idee pärineb Soomest, kus alates 1989. aastast on konkurssi läbi viidud igal aastal. 1997. aastal hakati Soome eeskujul looma suitsupriide klasside võrgustikku ka teistes Euroopa riikides. Nüüdseks on sellega seotud 20 Euroopa riiki, kaasa arvatud Eesti.
Suitsuprii klassi konkursi mõju on hinnatud mitmete uuringutega, mis on andnud kinnitust, et see omab positiivset mõju noorte suitsetamise probleemi vähendamisele (vt lisaks www.terviseinfo.ee/et/konkursid/suitsuprii-klassi-voistlus).

Positiivse vanemluse programm (Triple P – Positive Parenting Program). Programm annab vanematele enesekindlust oma lapse käitumisega toimetulekuks, probleemide ennetamiseks ning suhte tugevdamiseks. Seda on rakendatud üle 30 aasta ning praegu viiakse programmi ellu 25 riigis. Programmi raames antakse vanematele teadmisi, tugevdatakse nende oskusi ja enesekindlust ning ennetatakse seeläbi õpilaste käitumuslikke, emotsionaalseid ning arengulisi probleeme. Sihtrühmaks on kuni 12-aastaste õpilaste vanemad, eriprogramm on olemas 12–16-aastaste laste vanematele. Samuti on olemas programmid vanematele, kelle laps on erivajadusega, kes lahutavad või kelle laps on ülekaaluline.

Programm jaguneb viieks tasandiks:

  • esimene tasand on suunatud kõigile inimestele ning see on eelkõige teavitustöö vanemlusest ning teadlikkuse tõstmine vanemluse toetamisest;
  • teine tasand on suunatud vanematele, kes tulevad hästi toime, kuid kellel on mõned küsimused oma lapse käitumise või arengu kohta;
  • kolmas tasand on suunatud vanematele, kellel on mõningaid raskusi oma lapse käitumisega toime tulemusel;
  • neljas tasand on suunatud vanematele, kellel on raskusi oma lapse käitumise kontrollimisega;
  • viies tasand on intensiivne toetus vanematele, kellel on tõsised probleemid lapse kasvatamisega (näiteks kelle puhul on oht lapse väärkohtlemiseks või kellel on vaimse tervise probleemid, vt lisaks www.triplep.net/glo-en/home).

Kokkuvõtteks:

Efektiivse uimastiennetuse põhikomponendid:

  • Tegevustel on selged eesmärgid.
  • Tegevused on pikaajalised.
  • Tegeletakse eakohaste teadmiste, oskuste, käitumiste ning hoiakutega. Teadmised uimastitest peavad olema täiendatud enesega toimetuleku oskusega (tunded, probleemide lahendamine jne) ja igapäevastes olukordades toimetuleku oskusega (teistega suhtlemine, enesekehtestamine jne).
  • Tegevused vastavad noorte arengulistele ning kultuurilistele vajadustele.
  • Tegevused kasutavad interaktiivseid meetodeid (näiteks diskussioon, grupitööd, rollimängud, noortelt noortele õpe) eesmärgiga lasta õpilastel esitada küsimusi ning arutleda olemasolevate teadmiste ja hoiakute üle.
  • Tegevustes arutletakse väärarvamuste üle, mis noortel oma eakaaslaste uimastite tarvitamise suhtes olla võivad.
  • Programmid on laiaulatuslikud ning hõlmavad kogu paikkonda (TAI 2011).

Mis ei tööta uimastiennetuses4:
- ainult teadmiste ja faktide pakkumine uimastite ning nende mõju kohta;
- ainult hirmutamine ning šokeerimine, mis keskendub uimastite tarvitamisega seotud riskide väljatoomisele ja võimendamisele;
- endise sõltlase poolt kogemuste jagamine;
- ainult emotsionaalsete videote ning personaalsete anekdootide kasutamine;
- slängi või tänavanime kasutamine uimastist rääkides, kuna see rõhutab uimasti positiivseid efekte;
- info andmine, kuidas hankida, teha ise või tarvitada ohtlikku uimastit (sh uimasti keemilise valmistamisprotsessi kirjeldamine);
- piltide, reklaamide või videote näitamine, milles uimasti tarvitamine või tarvitaja tundub ligitõmbav ja lahe;
- ühekordsete uimastiennetustegevuste korraldamine, mis ei ole seotud pikaajalise, laiapõhjalise ning õpilaste arengule vastava uimastiennetusprogrammiga;
- moraalsusele rõhumine, mille järgi on uimastite tarvitamine halb või kurjast (Lee, Talić, Košir, 2012; United Nations Office on Drugs and Crime 2004).

_____

4 Kõik eespool välja toodud viisid võivad täiendada koolis elluviidavat laiapõhist uimastiennetust, kuid üksikute tegevustena pole neist noorte uimastite tarvitamise vähendamisel ning ära hoidmisel kasu või võivad kasu asemel hoopis kahju tekkida. Näiteks hirmutamise ja šokeerimise tulemusena ei hakka noored langetama uimastitega seotud olukordades iseseisvaid informeeritud otsuseid, kuna neile pole hirmutamise käigus antud uimastitega seotult tõest ja tasakaalus informatsiooni (võimendatud on ekstreemset negatiivset infot ning kinnistatud stereotüüpset mõtlemist). Kõik uimastite proovijad ei jää sõltuvusse ning ei sure proovimise tagajärjel, kuid enamus kogeb teatud negatiivseid tagajärgi: pohmelli, keskendumisraskuseid, riskantset seksuaalset käitumist jms. Seega on efektiivsem arutleda noortega koheste riskide üle, tuua välja ka pikaajalised riskid, kuid mitte keskenduda ainult kõige keerulisematele võimalikele tagajärgedele.