Tervise edendamine / Töökohal

Mehed jõuavad arsti juurde pigem liiga harva ja hilja – meestel on vähesem terviseteadlikkus ja hirm olla valesti mõistetud. Maskuliinsed normid ehk arusaam „Mehed ei nuta!“ on üks põhjustest, miks abi otsimine (eriti vaimse tervise murede korral) ei ole meestele omane või lihtne. 61 protsenti meestest ütles, et neid häirib, kui nad peavad abi küsima.

2023. a septembris avaldatud Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Kantar Emori ellu viidud meeste nõustamis- ja tervishoiuteenuse kasutamise uuringus tuuakse välja, et mehed ei ole altid tunnistama ja otsima abi oma murede, eriti vaimse tervise või meeleoluhäirete korral. See on suure tõenäosusega põhjus, miks püütakse muredega ise hakkama saada ja abi nähakse pigem tervist kahjustavatest tegevustest nagu näiteks tubaka- ja alkoholitoodete tarbimine.

Movember

Foto: Canva.com

2022. a tervisekäitumise uuringus vastanud meestest hindas oma tervist heaks või üsna heaks 57,7 protsenti meestest vanuses 16–64 eluaastat. Pikaajalisi terviseprobleeme tunnistasid juba 47,5 protsenti meestest vanuses 45–54 aastat ja vanuse kasvades see osatähtsus suureneb märkimisväärselt. Peamiselt teevad tööealisele mehele muret liigsest kehakaalust põhjustatud tervisemured (nt kõrge vererõhk ja kolesteroolitase), aga ka enesehinnanguline stressitaseme märgatav tõus.

Üks oluline meeste tervist puudutav probleem, mille tervisestatistika teravalt esile toob, on ennetatavate surmade arv krooniliste haiguste tagajärjel (nt südameveresoonkonna haigused, diabeet, vähk) ehk mehed surevad selliste haiguste tagajärjel sagedamini seetõttu, et nende terviseprobleemid ei ole saanud piisavalt aegsasti vajalikku tähelepanu. Näiteks suri 2022. aastal südame isheemiatõve tagajärjel 1084 meest, neist 478 oleksid olnud õigeaegse ravi korral suure tõenäosusega ennetatavad.

Lisaks esineb meestel rohkem tervist kahjustavat riskikäitumist (nt alkoholi või uimastite tarvitamine), mille tagajärjel tekib rohkem erisuguseid vigastusi, mürgistusi ja sageneb õnnetusjuhtumitesse sattumine, aga ka suitsiide esineb paraku meestel enam kui naiste seas.

Töökogukonnad on head kohad, kus meeste tervisele tähelepanu pöörata 

Tervena elatud aastaid prognoositakse Eesti mehele keskmiselt 57,9 aastat. Kui Hiiu-, Pärnu- ja Harjumaa  mehed tunnevad esimesi igapäevatööd häirivaid tervisepiiranguid keskmiselt oma 50. eluaastate teises pooles, siis paraku Põlva-, Võru- ja Jõgevamaa mehed keskmiselt juba 40. eluaastates. Seega ka tööandja vaatest kujuneb üha keerukamaks ülesandeks see, kuidas töötajate tervisemurede tõttu leida lahendusi, et töötajad saaksid panustada ka siis, kui tervisepiirangud senises mahus enam jätkata ei lase.

Maskuliinsed normid käitumises võivad tekitada muret ka tööelus. Uuringutest nähtub, et läänelikus ühiskonnas peetakse mehelikuks pigem enesekindlaid, tugevaid, iseseisvaid ja riskialteid mehi, ent nende käitumisviisid seonduvad rohkem ebatervislike käitumisviisidega (nt suitsetamine, vägivallatsemine, reeglite eiramine), mis võib põhjustada arusaamatust töökultuuri normidest arusaamisel või kokkulepete järgimisel.  Agressiivse käitumise taga võivad olla mitmesugused vaimse tervise seisundid, ärevus või depressioon. 

Ametliku tööõnnetuste statistika kohaselt toimus 2022. aastal Eestis 3685 tööõnnetust ehk iga 1000 töötaja kohta keskmiselt 5,4 tööõnnetust. Üle poole ehk ca 66 protsenti tööõnnetustest toimub meestega ja sagedamini vanusegrupis 25–34 aastat (27 protsenti tööõnnetustest). Noored mehed on peamine riskigrupp nii tööõnnetuste kui ka liiklusõnnetuste puhul.

Statistika näitab, et umbes kolmandik kõigist tööõnnetustest toimub töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta. Need on nii vastselt tööelu alustanud noored kui ka need, kes on vahetanud töökohta ja pole veel uuel kohal töövõtteid selgeks saanud. See tähendab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata just uute töötajate väljaõppele ja juhendamisele.

Millele võiks võiks töökeskkonnas tähelepanu pöörata?

Mis on meeste puhul üldse probleemid, mis vajaksid tähelepanu? On see suitsetamine? Süstemaatiline ületöötamine, läbipõlemine? Väsimus vähese uneaja tõttu?

Mapri Ehitus AS personalijuht Angela Uljas toob välja, et tema oma tööd plaanides vaatab kõigepealt, mis  andmeid tal  on: nt haiguspäevade tõttu puudumised, Stebby vms programmide kasutamise tase jms. Edaspidi ootab ta rohkem sisukat infot ka töötervishoiuteenuse osutajalt. Mapri Ehituse kogemusel on seal töötavate meeste kaasamisel kõige edukamaks osutunud kannatlikkus, järjepidevus ja isiklik pöördumine, näiteks abi spordikompensatsiooni kasutamiseks registreerimisel või ühissündmusel jälgimine, et uued tulijad sulanduksid kiiresti meeskondadesse ja keegi ei jääks üksi. 

Oskus märgata ja sõnastada terviseprobleeme on proovikiviks. Selleks, et probleemiga tegeleda, tuleks see kõigepealt ära tunda. Näiteks kõrge vererõhk, kolesteroolitase või kehamassiindeks on suuresti seotud elustiiliga, toitumisharjumuste, liikumisaktiivsusega. Elustiiliga on sagedasti seotud ka seksuaaltervis. Erektsioonihäire on varaseks markeriks võimaliku südame-veresoonkonna haiguse avaldumiseks. Mehed kipuvad uuringute põhjal enda terviseseisundi ja keha suhtes olema veidi leebemad kui naised, näiteks lisakilosid ei näe nad sageli sugugi suure probleemina.

Asjakohane ja konkreetne info lihtsasti kättesaadavaks

Mehed on terviseteemadest vähem teadlikud ja otsivad terviseinfot vähem. Seetõttu on tänuväärne, kui tervis ja selle väärtustamine on teema, mida näiteks asutuse eestkõnelejad või juhid järjepidevalt tõstatavad ning meelde tuletavad. Lihtsamad eneseabivõtted ja info  professionaalse abi kohta peaksid olema kõigile töötajatele kergesti leitavad või välja pandud silma alla (nt puhkeruumis).

Angela Uljas toob näite, et erisugused lõõgastumise ja oma tervise eest hoolitsemise võimalused tuleb mõnikord lisada kavalalt ühistegevustesse. Mapri Ehituse hea praktika on kaasata kolleege kogu aasta kestvate meeskondlike tegevuste raames, kuhu tööandja on kavandanud meeskonna jaoks uudseid tegevusi, näiteks kaunite kunstide eri vormide katsetamise, luule, jooga. Tööseminaride osaks on olnud loengud ja arutelud oma ajule puhkuse andmise ja pauside olulisuse teemadel, samuti erisugused trennid ja matkad. Selline teadmiste ja uute kogemuste võimaldamine on andnud positiivset tagasisidet kolleegidelt ja Angela hinnangul teinud edasised diskussioonid ning meeste kaasamise tervise teemadel lihtsamaks.

Kaasata saab ka pere või lähedaste kaudu

Mitmed sekkumised näitavad, et mehi on õnnestunud paremini kaasata ja kõnetada, lähenedes pisut teise nurga alt, näiteks peresuhete ja teiste oluliste rollide kaudu elus (isa, laps, sõber). Näiteks veipimist või narkootiliste ainete riske saab tutvustada töötajatele lapsevanema rolli kaudu, kus fookus oleks sedapidi, et kuidas oma lapsi hoida või sõpra aidata ning jõuda sealtkaudu positiivsete eeskujude tähtsuseni.

Mehele on oluline valikuvabadus abi saamisel ja eriti just vaimse tervise abi puhul on oluline, et selgitused oleksid esitatud võimalikult teaduspõhiselt ja ratsionaalselt. Oluline on ka eneseabi võimaluste tutvustuste sõnastamine meestele sobivalt, et nad tajuksid võimalust lahendusi kasutada ilma oma mehelikkust kahjustamata. Siinkohal on üks võimalik lahendus keerata sõnum vastupidiseks, et abi otsimine ja vastutuse võtmine lahenduse leidmisel on tugevus ja positiivne mehelik omadus.

Sotsiaalministeeriumi ja Kantar Emori uuringus on välja toodud, et rohkem kommunikatsiooni nn meeste keeles aitab neid kaasata tervise teemadel paremini.

  • Sõnumid on meestele suunatud ja nendega seotud kontekstis. Kas näiteks tehnikavaldkonnas töötavate meeste kõnepruugis võiks olla tervisekontroll sama oluline nagu korraline ja ülioluline tehnoülevaatus?
  • Meessoost eeskujud kõnetavad ja annavad inspiratsiooni.
  • Positiivsed sõnumid ja huumor suurendavad motivatsiooni oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks: „Sa ei pea sööma nagu jänes“ tasakaalustatud toitumise teemade korral või liikumisaktiivsuse üleskutsed „Kolme kuuga miljonäriks“, „Pane kondimootor tööle!“.

Täiendav tervisekontrolli pakkumine või tervisepäeva elluviimine tööandja juures on moodused, kuidas tuua teenused meestele lähemale. Kui tervisebussi tellimine töökohale ei ole mõistlik, tuleks leida paindlikkust, et vajaduse korral käia tervisekontrollis tööajast. Hoolitseda tuleks sellegi eest, et kõigil teie töötajatel oleks teadmine, et  tööajast arsti juures käimine on aktsepteeritud ja normaalne.

Lihtsad meetodid oma tervise hindamiseks pärast 40. eluaastat                  

Iga-aastaselt tuleks kontrollida oma kehamassiindeksit, vööümbermõõtu, vererõhku ja kolesterooli näitajaid. Eriti peaksid regulaarsele kontrollile pöörama tähelepanu need inimesed, kellel on raske füüsiline töö või vähe aeroobset liikumist ja needki, kellel on suurenenud terviserisk (nt liigne kehakaal, suitsetajad, aga ka sage alkoholi tarvitamine).

Kehamassiindeks (KMI) on üks kõige enam levinum meetod, mis arvutatakse kehakaalu (kg) ja pikkuse (m) suhte alusel. Vaata kalkulaatori ja tulemuste tõlgendamise juhendit.

Kehamassiindeksi kõrval on mõistlik hinnata ka vööümbermõõtu.  Eesti meeste vööümbermõõt üle 102 cm on seotud kõrge ning üle 94 cm suurenenud riskiga tervisele.

Küllaltki uus näitaja, millega rasvumist hinnata, on vööümbermõõdu ja pikkuse suhe. See võiks jääda väiksemaks kui 0,5. See tähendab, et tervislik vööümbermõõt on selline, mis on pool või vähem meie pikkusest.


Allikad:

Lisalugemist:

Autorid: Merle Havik ja Katrin Kärner-Rebane