A   B   C   D   E   F   G   H   I   J   K   L   M   N   O   P   R   S   T   U   V   Õ   Ä   Ö   Ü   X   Y   Z

 

A

• AIDS (Acquired Immune Deficiency Syndrome) – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom ehk HIV-tõbi. Väljend viitab immuunpuudulikkuse tagajärjel tekkinud organismi langenud vastupanuvõimele. 

• Alaealine – kuni 18-aastane inimene ehk laps.

E

• Eesmärk – hetkeolukorra analüüsi alusel püstitatud konkreetne mõõdetav siht, mis väljendab taotletavat mõju või tulemust.

• Elukeskkond – koosneb füüsilisest ehk loodus- ja tehiskeskkonnast (pinnas, õhk, vesi, hooned, rajatised, teed), sotsiaal-majanduslikust keskkonnast (tööhõive, haridus, kultuur, transport, elamumajandus, tööstus, teenused, tervishoid, hoolekanne jne) ja psühhosotsiaalsest keskkonnast (suhted kogukonnas, valitsemise tavad, poliitikakujundamise viisid jne).

• Elukvaliteet – inimarengut ja ühiskonna arengud mõjutavate sotsiaalsete, tervise-, majanduslike ja keskkondlike tingimuste vastastikuse koostoime tulemus. Elukvaliteet on inimestele kättesaadavate kaupade ja teenuste kvantiteedi ja kvaliteedi mõõdik.

• Eridieet – haiguspõhine dieet või sotsiaal-kultuurilistest teguritest tingitud dieet (nt usulised või eetilised tegurid).

• Erivajadusega inimene – inimene, kes vajab arengulisest, hariduslikust, psüühilisest või sotsiaalsest eripärast tingitult toimetulekuks teistest erinevaid abivahendeid, abinõusid või hooldusvahendeid. 

F

• Füüsiline keskkond – meid ümbritsev loodus- ja tehiskeskkond (pinnas, õhk, vesi, hooned, rajatised, teed jne).

H

• Haiguspõhine dieet – haiguse või ainevahetushäire ravis kasutatav dieet.

• Haiguste ennetamine – ehk preventsioon on sihipärane tegevus haiguseelsete seisundite varaseks avastamiseks või haiguste vältimiseks.

• HIV (Human Immunodeficiency Virus) – inimese immuunpuudulikkuse viirus.

I

• Infektsioonhaigus – organismis paljuneva mikroorganismi tekitatud haigus, mille tekitaja on tulnud kas väliskeskkonnast organismi või organismist enesest (vt ka nakkushaigus).

J

• Juhtumikorraldus – inimese individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste koordineerimise protsess, mis tagab igale inimesele juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile.

K

• Kaasamine – sihtrühma rakendamine või aktiveerimine eesmärkide saavutamisel ja nende üle otsustamisel. Näiteks avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel.

• Kahjude vähendamine – tegevused ja teenused, mille peamiseks eesmärgiks on vähendada seadusega lubatud ja keelatud psühhoaktiivsete ainete tarvitamise negatiivseid tagajärgi tervisele, samuti vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, vähendamata tingimata narkootikumide tarvitamist.

• Kaudne sihtrühm – sihtrühm, kes saab tegevusest mõjutatud näbi nende, kellele tegevus on otseselt suunatud.

• Kestev tegevus – tegevus on algatatud ja seda viiakse ellu järjepidevalt.

• Kogemusnõustamine – oma teadmisi ja kogemusi jagab inimene, kellel on sarnane haigus või probleem vms ja kellel endal on sellega kohanemise või toimetuleku kogemus.

• Kolmas sektor – mitteriiklikud organisatsioonid, nt mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud. Hõlmab ka erasektori toitumisalaseid tegevusi, kui tegevuse eesmärk kattub toitumisalase sekkumistegevuse definitsioonis väljatoodud eesmärkidega.

• Korduv tegevus – sarnast tegevus viiakse ellu rohkem kui üks kord.

• Kriminaalhooldusalune – süüdimõistetu, kelle kohus on määranud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

• Kutsehaigus – kutsetööga seotud tegurite toimel töötajal tekkinud haigus. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur või töö laad ning mille on diagnoosinud töötervishoiuarst.

M

• Metoodika – tegevuse elluviimiseks kasutatavate tegutsemisviiside kirjeldus.

N

• Nakkushaigus – haigus, mida tekitavad mikroobid levivad kas otseselt või vahendaja kaudu ühelt peremehelt teisele (vt ka infektsioonhaigus).

• Narkoainetega kaubitsemine – uimastite vahendamine, müük.

• Noor – 7–26-aastane inimene.

P

• Pahaloomuline kasvaja – vähk ehk pahaloomuline kasvaja on mistahes organismi koe vohand, mida iseloomustab rakkude vähene diferentseerituse aste ja võime sisse tungida ümbritsevatesse kudedesse ning levida nii vere kui ka lümfi kaudu kogu inimese kehas. Vähi teke ja areng organismis on enamasti pikaajaline protsess, mis annab võimaluse vähieelses seisundis püstitatud diagnoosi korral takistada pahaloomulise kasvaja väljakujunemist. 

• Paikkond – täpselt piiritlemata suurem maa-ala, piirkond maastikul, ka asustatud (maa)koht koos selle lähema ümbrusega. Tervisedenduse kontekstis Eestis on paikkonnana mõistetud ka teatud piirkonda koos seal elavate inimestega, keda võib ühendada kas elukoht, töökoht, etnilisus või paikkonna kombed või mingi muu kokkukuuluvustegur.

• Paikkonna terviseprofiil – arengudokument, mis aitab kaardistada kohalike elanike tervise olukorda ja seda mõjutavaid tegureid. Terviseprofiili abil saab määratleda paikkonna peamised probleemid, sekkumist nõudvad valdkonnad ja vajalikud tegevused.

• Prosotsiaalne käitumine – käitumine, mille korral inimene kasutab oma ressursse selleks, et saavutada positiivseid tagajärgi teise inimese jaoks. Prosotsiaalne käitumine sisaldab endas näiteks teiste eest hoolitsemist, koostööd, sõbralikkust, abistamist, vastutusvõimelisust, usaldatavust, suuremeelsust ja enesekesksuse puudumist.

• Prostitutsiooni kaasatu – inimene, kes saab korrapäraselt või aeg-ajalt teisele inimesele sugulise rahulduse pakkumise eest tasuks raha või kaupa, hoolimata sellest, kas ta teadlikult määratleb sellist tegevust sissetulekuallikana või mitte.

• Psühhosotsiaalne keskkond – sotsiaalsete, psühholoogiliste ja emotsionaalsete tegurite kompleks ümbritsevas keskkonnas. 

R

• Rahvastiku tervis – terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase.

• Rahvatervis – tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ning praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu.

S

• Seksuaaltervis – inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda seksuaalsel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ning sunduse ees.

• Sotsiaalteenused – sotsiaalnõustamine, rehabilitatsiooniteenus, igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus ning toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.

• Sotsiaaltöö – sotsiaaltöötaja tegevus, mis on suunatud toimetulekuraskustes olevate isikute, rühmade ja kogukonna nõustamisele, nendele teenuste loomisele ning osutamisele.

• Sotsiaal-majanduslik seisund – kirjeldab üksikisiku või perekonna suhtelist asetust ühiskonnas ja on määratletud selliste teguritega nagu haridustase, amet, sissetulek, maja või auto omamine jne.

T

• Tervis – täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguse või puuete puudumine.

• Tervisealane ebavõrdsus – mõõdetavad erinevused tervisekogemustes ja -tulemustes erinevate elanikkonna gruppide vahel vastavalt sotsiaal-majanduslikule seisundile, geograafilisele piirkonnale, vanusele, puudele, soole või etnilisele grupile. Ebavõrdsus käsitleb objektiivseid erinevusi gruppide ja üksikisikute vahel, mis on mõõdetavad suremuse ning haigestumusega. 

• Tervisedendus – protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega tervist parandada.

• Tervist mõjutavad tegurid – rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis kujundavad üksikisikute või kogu elanikkonna terviseseisundit.

• Tervishoiutöötaja – arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui ta on registreeritud Terviseametis.

• Tervishoiuteenus – tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

• Tervisekontroll – kontroll, mis viiakse läbi sõltumata võimalikest haigusnähtudest peamiselt üldise tervisliku seisundi hindamiseks, teatud haiguste ennetamiseks või varajaseks avastamiseks ning hindamiseks, kas tervislik seisund või töövõime on piisav mingi ülesande täitmiseks.

• Terviskäitumine – igasugune üksikisiku praegusest või eelnevast terviseseisundist johtuvalt ettevõetud tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt tõhus või mitte.

• Tervisepoliitika – selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ning poliitilistele survetele.

• Terviseteenused – kõik osutatavad ja inimestele kättesaadavad teenused, mis avaldavad mõju inimese vaimse ning füüsilise tervise seisundile.

• Terviseseisund – organismi tervislik seisund, mis on määratletav näitajatega nagu vererõhk, antropomeetrilised näitajad (kaal, pikkus, vöö- ja puusaümbermõõdu suhe, nahavoldid jt), haiguste esinemine (nt diabeet, osteoporoos) jms.

• Tervislik toitumisviis – toitumisviis, millel on teatavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed omadused nagu energiasisalduse vastavus individuaalsetele vajadustele ja kogu toitumise vastavus eesti toitumissoovitustele.

• Tervist mõjutavad tegurid ehk tervisemõjurid – personaalsed, sotsiaalsed, majandus- ja keskkonnategurid, mis mõjutavad üksikisikute või elanikkonna tervist.

• Toit – töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal.

• Toitumine/söömine – toidu tarbimine.

• Toitumisalane sekkumine e interventsioon – teadlik tegevus eesmärgiga muuta inimeste toitumist, toitumisharjumusi, toitumist määravaid tegureid, riskitegureid, toitumuslikku olukorda või terviseseisundit tervislikus suunas inimese või rahvastiku tasandil.

• Toitumise riskitegurid – toitumist mõjutavad tegurid, mille mõju tõttu avaldub toitumise ja toitumisharjumuste kaudu risk inimese toitumuslikule olukorrale või terviseseisundile (nt. kõrge küllastunud rasvhapete sisaldusega toidud põhjustavad kolesterooli sisalduse tõusu veres).

• Toitumisharjumused – toitumisega seotud käitumisharjumused, sh söömise sagedus ööpäevas, erinevate toitude tarbimise sagedus, tarbitavate toitude kogused, toitumine kodus või väljaspool kodu, toidulisandite kasutamine.

• Toitumishäire e söömishäire – söömishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm kehakaalu tõusu ees, mistõttu tehakse äärmuslikke katseid seda vältida.

• Toitumishäirega inimesed – inimesed, kellel on söömishäire, mis on tekkinud toidu ebaõigest koostisest või hulgast või organismi võimetusest toitu ära kasutada.

• Toitumist määravad tegurid – sotsiaal-majanduslikud, hariduslikud, usulised, geograafilised, psühholoogilised, kultuurilised, arstiteaduslikud, vanus-soolised jms tegurid, mis mõjutavad toitumist ja toitumisharjumusi.

• Toitumuslik olukord – toitumisest ja toitumisharjumustest tingitud organismi seisund, mida määratakse peamiselt antropomeetriliste, võimalusel ka biokeemiliste markeritega (nt kehamassiindeks, vereseerumis sisalduv üldkolesterool, joodisisaldus uriinis jt).

• Tõenduspõhisus – teaduslikult tõestatud ja uuringutel põhinev.

• Täiskasvanu – 18-aastane ja vanem inimene.

U

• Uimasti – psühhoaktiivne aine, mis mõjutab inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Uimastit kasutatakse selle meeleolule suunatud mõju tõttu ilma meditsiinilise näidustuseta. Uimasteid on väga erinevaid, alates lastele mittesoovitatavatest kofeiini sisaldavatest ainetest (näiteks energiajoogid jt), alaealistele keelatud ainetest (alkohol, tubakas jt) ja toodete väärkasutamisest (liimide, värvide jm nuusutamine) kuni kõigile keelatud uimastiteni (kanep, ecstasy jt).

• Uimastisõltuvus – somaatiliste, käitumuslike ja kognitiivsete avalduste kompleks, mille korral aine või ainete tarvitamine saavutab inimese käitumises prioriteedi käitumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Sõltuvuse olulisim iseloomujoon on tung psühhoaktiivset ainet, alkoholi või tubakat tarvitada.

• Uimasti tarvitamisele viitavad vahendid ehk uimastijäägid – võivad olla näiteks pudelid, suitsukonid, süstlad ja süstlanõelad, painutatud ja tahmased lusikad, võõra lõhnaga väikesed metallkarbid, väikestesse pakenditesse (alumiiniumfooliumisse, kilesse) pakitud pulber, erilise värvi, märgistuse või logoga tabletid, spetsiaalse motiiviga väikesed paberitükid jne.

V

• Vaimne tervis – hingeelu seisund, mille kesksed alaosad on eneseteadvus, iseseisvus, kohanemis-, toimetuleku- ja probleemilahendamisvõime ning võime luua rahuldavaid inimsuhteid ja puhata.

• Vigastuste ennetamine – õnnetuse tekkevõimaluse ärahoidmise ning (abi)vahendite ja tegevusviiside väljatöötamise ja kasutamisega, mis õnnetuse korral kaitsevad inimest vigastuse eest.

• Võimestumine – protsess, mis aitab suurendada inimese, grupi või kogukonna suutlikkust korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi ning seeläbi parandada elukvaliteeti.

• Võrgustik – mittehierarhilisel alusel organiseerunud üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev koostöögrupp esilekerkinud probleemidega tegelemiseks.

Ü

• Üksikandmed – konkreetset statistilist üksust iseloomustavad detailsed andmed. 

• Üledoos – olukord, kus on tahtmatult või tahtlikult manustatud suurem annus uimastit või ravimit, kui organism on harjunud, mis võib põhjustada tõsise tervisehäire (nt teadvusehäire, krambid, südame- ja hingamistegevuse häire, oksendamine, meelepetted) või surma.

 

Soovid sõnastikku täiendada? Kirjuta toimetaja@terviseinfo.ee.