Kahjude vähendamine

Kahjude vähendamise (ingl k harm reduction) peamine mõte on muuta riskikäitumine ohutumaks. Olemuselt on kahjude vähendamine ka näiteks kiivri kandmine rattasõidul, turvavöö kasutamine ja turvapadja olemasolu autosõidul. Nende tegevuste eesmärk ei ole hoida ära tegevust ennast ega ka võimalikku õnnetusjuhtumit, vaid vähendada võimaliku õnnetusjuhtumi tagajärgede tõsidust. 

Uimastipoliitikas tuntakse kahjude vähendamise all tegevusi ja tegevuste kogumeid, mille eesmärk on vähendada uimastite tarvitamise ja sellega seotud riskikäitumisega kaasnevaid kahjusid nii tarvitajale kui ka teda ümbritsevale kogukonnale (pere, lähedased jt) ning ühiskonnale laiemalt.

Uimastite tarvitamisega seotud kahjud

• Oht inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele: meeleoluhäired (nt ärevus, depressioon), psühhoosid, kognitiivsete võimete langus, mürgistused, seksuaalse jm vägivalla juhtumid vere teel levivad nakkushaigused (nt HIV, viiruslikud hepatiidid)
• Majandusliku toimetuleku vähenemine (uimastitele kuluv raha, erinevad trahvid, inimese töövõime vähenemine, tööturult väljalangemine jne) 
• Sotsiaalsete ja peresuhete halvenemine (tarvitamise varjamine, petmine, ükskõiksus kohustuste ja lubaduste osas jne)
  
• Traumade tekkimise suur tõenäosus (autoõnnetused, tööõnnetused masinatega, kukkumised, vägivald jne)
• Surma võimalus üledoosi või traumade tagajärjel
• Seadusega pahuksisse minek ja karistussüsteemi sattumise tõenäosus
• Ühiskonna tervishoiu- ja sotsiaalkulude kasv (kodutus, ravi- ja sotsiaalteenused)
  

Kahjude vähendamise tegevused ja teenused

Kahjude vähendamise tegevused on erisugused, need olenevad tarvitamise viisist, keskkonnast ja tarvitatavatest ainetest. Eristatakse tegevusi, mis on suunatud uimasteid tarvitavatele inimestele, kellel on sotsiaalsed ja majanduslikud toimetulekuraskused, ja tegevusi, mis on suunatud uimastite tarvitamisega seotud kahjude vähendamisele peo- /meelelahutuskohtades. Eestis on enamik kahjude vähendamise teenustest suunatud uimastite pikaajalistele tarvitajatele. Lähiaastatel on üha enam vaja tähelepanu pöörata meelelahutuskohtades ööelu turvalisemaks muutmise tegevustele. 

• Kahjude vähendamise teenuse olukorrast saab ülevaate väljaandest „Eesti narkootikumide tarvitamise olukord 2023“
• Kahjude vähendamise teenuse täpsema info ja kontaktid leiab veebilehelt narko.ee
  
• Täpsem info kahjude vähendamise teenuste kohta on leitav veebilehelt narko.ee

Programm SÜTIK – tugiisiku teenus uimasteid tarvitavale inimesele  

Programmiga liitudes määratakse uimasteid tarvitavale inimesele tugiisik, kes pakub emotsionaalset tuge, aitab suhelda ametiasutustega ning leida sobivat nõustamis- või raviteenust. Teenus aitab vähendada riskikäitumist ning parandab uimasteid tarvitavate inimeste iseseisvat toimetulekut, tervist, töövõimet ja elukvaliteeti. Tugiisik ja klient jäävad koostööd tegema ühe aasta jooksul alates teenuse algusest, kuid koostöö võib vajaduse korral jätkuda ka pärast seda. Programmi elluviijad teevad koostööd korrakaitse- ja õigussüsteemiga, et pakkuda uimasteid tarvitavale inimesele karistuse asemel alternatiivseid lahendusi. 

Täpsem info programmi SÜTIK kohta on leitav veebilehelt narko.ee.

Turvalisem ööelu

Uimastitel on oluline koht meelelahutusüritustel ja ööelus. Inimesed otsivad sellest võimalust saada naudingut, lõõgastuda, aga ka selleks, et saada vaheldust argipäevast. Kuna uimastite tarvitamist ööelus piirata on väga keeruline, siis pingutatakse selle nimel, et vähendada nende tarvitamisega kaasnevaid kahjusid (nt mürgistused, segatarvitamine, vedelikupuudus, enesekontrolli kaotamine, seksuaalvägivald), mis on sageli ennetatavad. 2022. aastal viis TAI ellu pilootprojekti, mille käigus aitasid ööelu kahjude vähendajad ehk ööhaldjad luua turvalisemat pidutsemise keskkonda neljas Tallinna meelelahutusasutuses, jälgides pidutsejate seisundit ning pakkudes vajadusel diskreetselt nõu ja abi. Kahjude vähendamisega ööelus on jätkuv tegevus.

MÄRKSÕNAD: hiv aids narkootikumid uimastid