Valdkonnad / Vähk

Vähk

Hoiame tervist: Vähi varajane avastamine

  • 02 Märts 2016

Igal aastal diagnoositakse Eestis vähk enam kui 8000 inimesel. Neist ca 3000 on tööealised[1]. Surma põhjuste registri andmetel registreeriti 2014. aastal tööealistel 946 vähisurma, mis moodustas veerandi kõigist surmadest selles vanusrühmas.

Enim surmasid põhjustasid tööealiste meeste seas kopsuvähk (146 juhtu), maovähk (53 juhtu) ja eesnäärmevähk (36 juhtu) ning tööealiste naiste seas rinnavähk (75 juhtu), emakakaelavähk (35 juhtu) ja munasarjavähk (37 juhtu).

Kasvaja varajase diagnoosimise ja õigeaegse raviga on võimalik suurendada nende inimeste hulka, kes tervenevad. Emakakaelavähi sõeluuringus kasutatava PAP-testi abil on võimalik tuvastada juba vähieelseid seisundeid nii, et nende õigeaegse ravi korral vähki ei tekigi. Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel ning ravikindlustust omavatele inimestele on uuring tasuta.

50–62-aastastel ravikindlustatud naistel on võimalik osaleda iga kahe aasta järel rinnavähi tasuta sõeluuringus. Lisaks statsionaarsetele uuringuid teostavatele Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve tervishoiuasutustele külastavad kaks mammograafiabussi kateisi maakondasid.

Rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringute 2016. aasta sihtrühmad leiad pdf buttonHaigekassa infomaterjalist.

Nimelised kutsed saadetakse kõigile mõlema sõeluuringu sihtrühma naistele postiga rahvastikuregistris oleval aadressil, samuti kuvatakse kutsed sihtrühma naiste digilugudes (oma terviseandmeid saab vaadata portaalis "Minu e-tervis" aadressil www.digilugu.ee). Kuid sõeluuringutes osalemiseks ei pea ootama kutset, uuringule võib registreeruda ka ilma kutseta – oluline on, et olete kutsutavate sihtrühmas. Uuringule minnes peab kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Meestele sõeluuringuid vähi varajaseks avastamiseks ei toimu. Kui perekonnas on esinenud eesnäärmevähki, peaksid mehed alates 45. eluaastast korra aastas perearsti juures kontrollima eesnäärme seisundit, samuti peaksid seda tegema kõik üle 50-aastased mehed.

2016. aasta teisest poolaastast kavandatakse Eestis jämesoolevähi sõeluuringu programmi alustamist. Sihtrühmaks on 60-69-aastased mehed ja naised. Esimesel aastal on uuringusse kaasatud 1956. aastal sündinud, igal järgneval aastal lisatakse sihtrühma üks vanuserühm. Täismahus käivitub uuring 2020. aastal.

 

Mida saab teha tööandja?

Koostöös kohalike tervishoiuteenuste osutajatega on võimalik korraldada uuringuid vähi varajaseks avastamiseks ka töökohal. Nii näiteks võimaldab Kaubamaja oma töötajatel juba kolmandat aastat teha PAP-testi töökohal. Ida-Tallinna Keskhaigla kogemustest sarnaste uuringute korraldamisel üle Eesti saab lugeda siit.

Eesti Haigekassas on 2016. aastaks kokku lepitud mammograafiabussi ajakava. Tööandja saab töötajaid sellest võimalusest varakult täiendavalt teavitada ja korraldada mõne tööpäeva sellisel moel, et maksimaalselt paljud huvilised saaksid uuringus osaleda.

Samuti on Eesti Haigekassa kodulehel kirjas kõigi sõeluuringuid teostavate tervishoiuasutuste kontaktandmed.

 

Mida saab teha igaüks ise?

Vähki haigestumise riski saab oluliselt vähendada, loobudes tubaka tarvitamisest ja vältides passiivset suitsetamist, piirates alkoholi tarvitamist, vältides ülemäärast päevitamist, toitudes tasakaalustatult ja liikudes piisavalt, et säilitada normaalne kehakaal ning vaktsineerides end viirusinfektsioonide vastu, mis suurendavad vähiriski (vt http://cancer.ee/ennetamine/).

Hooli oma tervisest! Kõik, kes saavad kutse sõeluuringule, peaksid selles kindlasti osalema. Kui kuulud sihtrühma ja sul on kehtiv tervisekindlustus, siis võid ennast uuringule registreerida ka ilma vastava kutseta.

Oluline on enda tervises toimuvate muutuste jälgimine ja õigeaegne arsti poole pöördumine. Kui perekonnas või suguvõsas on varasemalt esinenud pahaloomulisi kasvajaid, siis on neil inimestel soovitav regulaarselt ennetavaid kontrolle teha. Lisainfot leiab http://kasvaja.net/, http://cancer.ee/

 

Lisamaterjale:

Vähi varajane avastamine

Jälgi oma nahka, eesti k.

Jälgi oma nahka, vene k.

Ära jää hiljaks, eesti k.

Ära jää hiljaks, vene k.

 

Üldisi vähiennetusalaseid materjale:

Tervishoiuameti trükis „Vähiriskid töökeskkonnas“, eesti k.

Tervishoiuameti trükis „Vähiriskid töökeskkonnas“, vene k.

Tervishoiuameti trükis „Tööstress ja vähk“, eesti k.

Tervishoiuameti trükis „Tööstress ja vähk“, vene k.

Juhendmaterjal „Töökeskkonna kantserogeenid“, eesti k.

Vähiliidu voldik „Mehe teine süda“, eesti k.

"Mehe teine süda“, vene k.

 

[1]Tööealise elanikkonnana käsitletakse inimesi vanuses 15-64.

 

 

Kuhu suunata abivajaja?

  • 01 Veebruar 2016

Eesti Vähiliidu veebilehelt leiad viited vähki põdevate inimeste ja nende lähedaste jaoks vajalikust informatsioonist, tugirühmadest ja koolitustest.

Sealsamas on info koolitus- ja nõustamisvõimalustest kroonilist haigust põdevatele inimestele.

Eesti Vähiliidu tasuta nőuandetelefon 800 2233 on avatud tööpäeviti kl 10–12 ja 18–20 ja toimib lauatelefonilt helistamisel. Mobiililt helistades vali number 631 1727.
NB! Kõne hind vastavalt helistaja kõnepaketile (mobiililt Elioni võrku).

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötab teabetuba vähihaigetele, kust on võimalik nõu küsida ning abi saada vähihaigust põdeva lähedase toetamise osas. Teabetuba on avatud tööpäeviti kl 10–14, tel 617 2306 

 

Riiklik poliitika

  • 01 Veebruar 2016

Vähktõve ennetust, varajast avastamist ja palliatiivse ravi arendamist toetab 10. mail 2007 Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud Riiklik vähistrateegia 2007–2015.

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 sisaldab haiguste ennetamise osas tegevusi ja eesmärke, mis toetavad vähiennetust ning vähi varajast avastamist.

 

Lisalugemist

  • 01 Veebruar 2016
     

    Vähiennetuse võimalused

    • 29 Mai 2017

    Kaasaaegsed teadmised pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjuste ja ennetamise osas on tõestanud, et ligi 30% kõigist vähijuhtudest oleks võimalik vältida. Võttes lisaks arvesse, et vähk on ühiskonnale kulukas haigus, on oluline panustada vastavasuunalisse ennetustegevusse. Selleks tuleb pöörata tähelepanu nii tubaka ja alkoholi tarvitamisele kui ka töö- ja elukeskkonna riskide vähendamisele, aga ka tasakaalustatud toitumise ja kehalise aktiivsuse suurendamisele. Need meetmed üheskoos rakendatuna võimaldaksid langetada vähi üldist haiguskoormust.

    Samaväärselt ennetustegevusega tuleb vähihaigestumuse ja -suremuse vähendamiseks võtta kasutusele efektiivsed, kaasaegsed kasvajate varajase diagnoosimise ja ravi meetodid. Varajase diagnoosimise aluseks on nii patsientide teavitamine ja koolitus kui ka skriiningprogrammide rakendamine, mis võimaldaksid vähki avastada enne, kui tervise osas inimene kaebusi veel ei esita. Eestis tehakse praegu emakakaelavähi, rinnavähi ja jämesoolevähi sõeluuringuid.

    Skriiningud ehk sõeluuringud viiakse läbi kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste hulgas. Eestis on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringutele naised vanuses 30–55 aastat ja rinnavähi sõeluuringutele naised vanuses 50–62 aastat. Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse 60-69 aastaseid mehi ja naisi. Vastavalt organiseeritud sõeluuringuprogrammile kutsutakse kõik valitud vanuserühmas naised ja mehed kindla intervalliga skriiningule. Rinnavähi sõeluuringu puhul tehakse mõlemast rinnast mammogramm, emakakaelavähi sõeluuringul võetakse emakakaelalt ja emakakaela kanalist proov (PAP-test), jämesoolevähi sõeluuringu esmane test on peitveretest. Sõeluuringu sihtrühmas olevad inimesed saavad lisaks digitaalsele kutsele (leitav: www.digilugu.ee) ka kirjaliku kutse, millele on märgitud uuringu tegemise ja registreerimise info. Sõeluuringule registreerumiseks ei ole paberkutse vajalik. Täpne info jämesoolevähi sõeluuringute ja naistele mõeldud vähi sõeluuringute kohta on Haigekassa kodulehel.

    Perearstidel on skriiningute osaluse kasvatamisel oma roll. Iga aasta algul edastab Haigekassa perearstidele info nende nimistus olevate patsientide kohta, kes peaksid skriiningutes osalema. Selle info alusel saavad perearstid oma patsientidele meeldetuletuse teha.

     

    Veel uudiseid ...