Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012 tähtsamad tulemused

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimub igal paarisaastal alates aastast 1990. Viimasele, 2012. aasta kevadel toimunud postiküsitlusele, mis kajastas masujärgset aega, vastas 2969 inimest vanuses 16–64 aastat.

Võrreldes masuajaga (2010. aasta uuring) ilmnesid muutused vastajate terviseseisundis, mis oli halvem meestel, tihti just noortel, 16–24-aastastel meestel.

Masu tingimustes üle pikkade aastate vähenenud hea/üsna hea tervise enesehinnanguga inimeste osa (51%) kasvas jälle ja jõudis masueelsele tasemele, suurenenud halva/üsna halva tervise enesehinnanguga inimeste osa suurenes aga minimaalselt ka nüüd (11%).

Viimase 12 kuu jooksul ei puudunud enda haiguse tõttu töölt või koolist 60% vastanutest nagu masuajalgi. Samas rohkem kui kaks nädalat puudunute osa (14%) veidi vähenes ja oli märgatavamalt väiksem masueelsest tasemest.

Aasta-aastalt tasapisi kasvav töövõimetuspensioni saajate osa (12%) suurenes masuajaga võrreldes märgatavalt. Torkab silma, et nii halva tervise enesehinnanguga kui pikalt töölt/koolist puudunute osa suurenes eriti noorte meeste hulgas ja üllatuslikult suurenes nende seas samaväärselt vanemate meestega ka töövõimetuspensioni saajate osa.

Viimasel nädalal rohkem kui 40 tundi töötanute osa (42%) tõusis masueelsele tasemele (naistel veel mitte), pea pooled mehed töötasid sellise koormusega ja rohkem kui kolmandik naistest.

Viimase 12 kuu jooksul üsna tihti/peaaegu alati üleväsinud olnute osa (47%) langes praktiliselt masueelsele tasemele, kuigi meestel veel mitte. Viimasel 30 päeval rohkem kui tavaliselt/talumatus stressis olnute osa langes 26%-le (meestel samas minimaalselt tõusis, eriti noortel), rohkem kui varem depressioonis olnute osa vähenes tunduvalt 24%-le (ainult noortel meestel ilmnes minimaalne tõus), kuid masueelsele tasemele kumbki näitaja veel ei jõudnud.

Viimase 12 kuu jooksul esines arstiabi vajanud traumasid, vigastusi, mürgistusi kõige rohkem noortel meestel. Ambulatoorset arstiabi (pere-, hamba-, teised eriarstid; sealhulgas ka külastused ainult tervisekontrolliks) kasutasid naised rohkem kui mehed.

Nagu varasematel aastatelgi toitusid mehed vähem tervislikult kui naised – sõid harvemini ja väiksemas koguses köögivilju, puuvilju/marju, rukki-/teraleiba, tarbisid sagedamini energiajooke ja alkoholi, igapäevasuitsetajate osa nende seas oli pea kaks korda suurem kui naistel.

Jätkuvalt on tõsiseks probleemiks täiskasvanute ülemäärane kehakaal. Ülekaalus (kaaluindeks 25,05–29,9) oli 35,9% meestest ja 25,6% naistest, võrreldes masuajaga olid need protsendid veidi väiksemad. Näitaja tõus ilmnes ainult 16–34-aastastel meestel, kõigis vanuserühmades oli ülekaaluliste osa meestel suurem kui naistel. Rasvunud (kaaluindeks 30 või rohkem) olid, st põdesid rasvtõbe, 18,6% meestest ja 19,3% naistest, näitaja on pidevalt kasvanud alates 1994. aastast. Meestel on rasvunute osa suurenenud kiiremini, nii et vahe naistega on viimastel aastatel peaaegu kadunud. Rasvunuid oli kõige rohkem 55–64-aastaste seas ja enamikes vanuserühmades (va kõige nooremad ja vanemad) oli nende osa suurem meestel. Masuajaga võrreldes on näitaja suurenenud vanematel meestel (kõige noorematel aga vähenenud) ja pea kõigis naiste vanuserühmades (ka kõige noorematel).

Eelkirjeldatud uuringutulemuste põhjal ei pane imestama, et tervena elatav eeldatav eluiga on 20-aastastel Eesti meestel (48,2 aastat) pea üheksa aastat lühem kui sama vanadel naistel. Vananemisega vahe väheneb – 60-aastastel meestel (12,4 aastat) on see naistest lühem ainult neli aastat. Võrreldes 2004. aastaga on meeste/naiste näitaja vahe minimaalselt vähenenud.

Kõik täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute andmetabelid on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasist www.tai.ee/terviseandmed/uuringud.