Tervise edendamine paikkonnas

Investeerides paikkondlikku arengusse, luues ja toetades sotsiaalseid infrastruktuure ning panustades tervisekäitumist soodustavatesse ettevõtmistesse, soodustame riigi tervisekapitali arengut.

Meist igaühe tervist mõjutavad meie ealised, soolised ja pärilikud iseärasused, mida ei ole võimalik muuta – me oleme nendega sündinud. Küll aga on suur hulk teisi tegureid, mille mõju tervisele sõltub nii riigis, sh omavalitsustes tehtavatest otsustest. Nende otsustega kujundatakse meie igapäevane elukeskkond, mis omakorda kujundab meie individuaalse eluviisi.

Tervis ei ole tegevus, ei ole sportimine, tervislikult toitumine, mittesuitsetamine, soodsas keskkonnas elamine või töötamine. Tervis on nendest ja paljudest teistest tegevustest mõjutatud tulemus. Kuna tervist mõjutavad kõigis eluvaldkondades tehtavad otsused ja ellu viidavad tegevused, nõuab paremate tervisetulemite saavutamine erinevate eluvaldkondade esindajate vahel koostööd ning elanike kaasamist.

Aga mis on „paikkond"? Eesti tervisedenduse praktikas käsitletakse paikkonnana nii maakonda kui ka kohalikku omavalitsust. 

Kohalik omavalitsus on inimestele kõige lähemalseisev poliitiline struktuur ning nende tervise suhtes ilmselt kõige olulisem tasand. See saab selgeks, kui me vaatleme omavalitsuste rolli mitmetes, tervist laiemas mõttes mõjustavas kontekstis, nagu linnaplaneerimine, lähiümbruse areng, teed, ühistransport, puhkamisvõimalused, majanduse arengustrateegiad, vesi, kanalisatsioon ja prügimajandus. Kohalike omavalitsuste otsused mõjustavad vahetult just neid valdkondi.

Lokaalsed otsusetegijad peavad tegema koostööd, luues rahvastiku tervise parendamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks püsivaid paikkondlikke infrastruktuure. Ühise töö eesmärk on julgustada inimesi ise vastutama enda ja lähedaste tervise eest ning muutuma aktiivsemaks prioriteetsete probleemide selgitamisel/lahendamisel oma elukeskkonnas.

Tervisedenduse üks põhiprintsiipe inimeste tervisliku seisundi parendamisel paikkonnas on elanike laiaulatuslik osalemine selles protsessis. Tervisedenduslikku tööd paikkonnas ei saa teha inimestele, vaid tuleb teha inimestega. Elanikel peab olema piisavalt informatsiooni, mille alusel selgitada oma vajadused ning piisavalt oskusi, et need vajadused ka rahuldada. Seda nimetatakse inimeste võimestamiseks. Edu saabub, kui suudetakse teha koostööd, leitakse konsensus ning ühiselt tunnetatakse oma kodukandi identiteeti.

Vaid nii on võimalik saavutada paikkondliku tervisedenduse keskne eesmärk - paikkonna areng. Seega ei tähenda tervisedendamine paikkonnas vaid tervise valdkonnas tehtavaid tegevusi, vaid kogu elukeskkonna arendamist inimsõbralikumaks – elanike võimalused saada head haridust ja tasuvat tööd, elada füüsiliselt ja sotsiaalselt turvalises elukeskkonnas, pääseda ligi vajalikele teenustele, liigelda turvaliselt liikluses jne.

Kuidas alustada?

Selleks, et tagada paikkonnas tervisedenduslike põhimõtete järgimine, on mõistlik, kui kohaliku omavalituse struktuuri kuulub täiskohaga tervisedendaja ametikoht. Kui on olemas inimene ametikohta täitma on võimalik hakata looma võrgustikku.

Esimest korda edendajana tööd alustavale inimesele tasub esmalt kindlasti tutvuda kõikide materjalidega, mis on käesolevalt Terviseinfo lehelt leitavad: terviseprofiilid ning valdkonna seotud strateegiad ja seadusandlus, olemasolev statistika, uuringud, analüüsid ja juhendmaterjalid. Lisaküsimuste korral on alati võimalik kontakteeruda paikkonna tervisedenduse kontaktisikutega (vt kontaktid)

MÄRKSÕNAD: tervis tervisedendus tervise edendamine paikkond KOV põhimõtted väärtused kaasamine