Vigastuste ennetamine

Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehhaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete (hapnik, soojus) puudujäägist väliskeskkonnas ja mürgina toimivate ainete (alkohol, vingugaas) akuutsest toimest organismile. Vigastus võib tekkida tahtmatult ehk õnnetuse läbi või tahtlikult, enesele või teisele suunatud vägivalla tagajärjel.

Vigastusliikidest on olulisemad järgmised tahtmatud ehk mittesihilikud ehk õnnetuslikud vigastused:

• mürgitus, sh alkoholimürgitus ja mürgitus ravimitega
• vigastus sõidukiõnnetustest ehk transpordil tekkinud vigastus, sh liiklusvigastus, vigastus tule ja vingugaasi toimel
• põletus
• uppumine
• mehaaniline lämbus (võõrkeha, toidutüki või maosisaldise hingamisteedesse tõmbamisest või varingu alla jäämisest)
• külmumus
• kukkumine
• vigastus elektrivoolu toimel

Mõiste "vigastus" on enam-vähem võrdväärne võõrsõnaga "trauma" (kr k haav, vigastus). „Trauma" on traditsiooniliselt kasutusel kliinilises meditsiinis, ennetusmeditsiinis kasutatakse tavaliselt mõistet „vigastus". Vigastus tähendab tervisekahjustust, vigastatud inimene on haige, võib vigastuse tõttu isegi surra. Vigastus on haigus. Nagu enamikku haigusi on võimalik ennetada, nii on ka vigastusi võimalik ennetada ühiskonnas üldise teadlikkuse tõstmise teel, turvalise keskkonna loomisega, kiire meditsiinilise abi tagamisega.

Eesti meditsiinistatistika alusel on kogu elanikkonna lõikes vigastused ja mürgistused südame- veresoonkonnahaiguste ning pahaloomuliste kasvajate järel kolmas suurim enneaegsete surmade põhjus.

Vigastuste ennetamist peetakse üheks efektiivsemaks tervise edendamise valdkonnaks, kuna tulemused haigestumuse ja suremuse vähendamises saavutatakse lühema ajaga võrreldes krooniliste haiguste ennetustööga. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid leiavad, et vigastuste ennetamine on kaua olnud eemal poliitikute huvisfäärist ja sellele on suunatud liiga vähe ressursse kogu maailmas. Tõhusa ennetustööga on võimalik Eestis päästa üle 100 lapse ja noore elu, hoida ära paljud raskemad ja kergemad vigastused ning sellega kaasnev koormus lähedastele ja ühiskonnale.

Liiklusvigastuste ennetamisega tegeleb Maanteeamet, tuleõnnetuste ennetamisega Päästeamet ja rünnete ennetamisega Politsei- ja Piirivalveamet. Tööohutusega tegeleb Tööinspektsioon.

MÄRKSÕNAD: vigastused traumad vigastuste ennetamine