Sündmused

Seminar/konverents

Sündmus:

Tervisedenduse konverents 2020: Vaimne tervis - nähtamatust nähtavaks

Toimumise aeg:

15. september 2020

Sihtrühm:

Maakondade ja kohalike omavalitsuste tervisenõukogude ja -komisjonide liikmed, sotsiaal- ja hoolekandetöötajad, tervishoiutöötajad, kõrg- ja ülikoolide töötajad ja tudengid, ministeeriumite, riigiasutuste ja MTÜ-de esindajad, meedia esindajad.

Keel:

eesti keel

Korraldaja:

Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Vaimse Tervise Koalitsioon (VATEK), Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Maailma Terviseorganisatsiooni esindus Eestis.

Hind:

Tasuta

Info:

Vaimse tervise uurimustööd ja heade praktikatega e-postrid

Kava:

Päeva juhib Hannes Hermaküla, pausid täidab muusikaga Mick Pedaja ja vaimuvirgutusi viib läbi Kaidi Laur.

9.30 – 10.00 Kogunemine ja hommikumuusika

AVASESSIOON

10.00 – 10.15 Konverentsi avamine (videosalvestis eesti keeles, eesti viipekeeles)

Konverentsi avavad vestlusringiga „Kuidas vaimne tervis saaks Eestis nähtamatust nähtavaks“ Eesti Noorte vaimse tervise liikumise esindaja Hedvig Madisson, sotsiaalminister Tanel Kiik ja Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

10.15 – 10.40 Eesti inimeste vaimne tervis läbi elukaare - mida uuringute põhjal teame? (videosalvestis eesti keeles, eesti viipekeeles)
Merike Sisask, Tallinna Ülikooli, Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaaltervishoiu professor ja Eesti demograafia keskuse vanemteadur

10.40 – 11.00 Vaimse tervise roheline raamat (videosalvestis eesti keeles, eesti viipekeeles)
Maris Jesse, Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler

11.00 – 11.30 Globaalne, riiklik ja kogukondlik vaimse tervise edendamine ja kaitse (videosalvestis inglise keeles, eesti viipekeeles)
Dr Dan Chisholm, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo vaimse tervise programmijuht

11.30 – 11.45 Tervisesõbra auhinna üleandmine (videosalvestis eesti keeles, eesti viipekeeles)

11.45 – 12.15 Energiapaus (sketš #1: Guido lugu)

PARALLEELSESSIOONID

12.15 – 13.20 Esimene paralleelsessioonide plokk, kus saab valida osalemise ühel kolmest sessioonist:

MIDA LAPSEVANEM VAJAB, ET SÄILITADA TERVET MÕISTUST

Käsitleme töötoas Eesti lapsevanemate vajadusi ja toetamise võimalusi. Anname ülevaate, kuidas vanemad hindavad oma hakkamasaamist lapsevanema rollis ja millist tuge nad sooviksid. Tutvustame vanemlusprogrammi "Imelised Aastad" rakendamist ning ennetus- ja peretöö keskuste "Perepesa" tegevusmudelit, kui võimalusi arendada vanemlikke oskusi. Arutleme valdkonna spetsialistidega ja püüame ühiselt leida vastuseid, milline on kohalike omavalitsuste roll ja võimalused lapsevanemate toetamisel ning vanemahariduse populariseerimisel. Mõtleme, milliste tegevustega peaksime jätkama ja mida oleks Eestisse juurde vaja, et lapsevanemad saaksid ajakohast infot, tuge ja oskaksid toetada lapse arengut ja edendada vaimset tervist.

Lühiettekanded (videosalvestis eesti keeles, eesti viipekeeles)

Vaimse tervise ja vanemluse seos – Tiina Tõemets, SA Lapse Heaolu Arengukeskuse projektijuht
Kuidas läheb vanemlusprogrammil „Imelised aastad“ – Ly Kasvandik, Tervise Arengu Instituudi perede ja vanemahariduse valdkonnajuht, vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ ja „Gordoni perekool“ koolitaja
Kus ja kuidas töötavad Perepesad - Maarja Oviir-Neivelt, pilootprojekti "Perepesa" ellukutsuja ja eestvedaja, SA Lapse Heaolu Arengukeskuse juhatuse liige.

Järgneb arutelu (videosalvestis eesti keeles, eesti viipekeeles), kus osalevad

Age Tamm - Tallinna Haridusametis hariduskorralduse osakonna tervisedenduse vanemspetsialist
Kaia Iva - Türi valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna juht, endine sotsiaalkaitse minister
Meelis Kukk - programmi “Hoolivad isad” koolitaja

Sessiooni juhivad Tiina Tõemets ja Ly Kasvandik

„TERE, VANAEMA! KUIDAS SUL LÄHEB?“

Iga inimene vajab aega vaid iseendale. Olla üksinda enda mõtete ja tunnetega, analüüsida enda tegemisi ning lihtsalt puhata. Aga mis saab siis, kui inimene tunneb pidevalt, et midagi on puudu ja üksindusest saab üksildus? Räägime üksildusest eakate hulgas ja selle seosest vaimse tervisega. Saame teada, mida on Eestis probleemi lahendamiseks juba tehtud ja milline roll on vabatahtlikel. Anname ja kogume praktilisi nõuandeid üksilduse ennetamiseks ning eaka toetamiseks

Ettekanded osalejate kaasamisega

Vanemaealiste mitmepalgeline üksildus (videosalvestis eesti keeles)‒ Merike Sisask, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaaltervishoiu professor ja Eesti demograafia keskuse vanemteadur
Vabatahtlike seltsilistega üksilduse vastu! (videosalvestis eesti keeles)‒ Eha Paas, Eesti Külaliikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht
"Vanaema telefoni otsas" ehk kuidas pakkuda vanemale inimesele telefoniseltsi (videosalvestis eesti keeles) Tiina Tambaum, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja haridusgerontoloogia lektor
Kokkuvõte

Sessiooni juhib Nele Kunder, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse õppekava juht, õppejõud-lektor

VAIMSE TERVISE TOETAMISEST KOOLIS – PRAKTIKAST TÕENDUSENI

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused (2018) näitavad, et õpilaste vaimse tervise näitajad aasta-aastalt halvenevad. Sessioonis tutvustame kahe vaimset tervist toetava sekkumise: VEPA Käitumisoskuste mängu ja Vaikuseminutite programmi mõju-uuringute tulemusi. Samuti arutleme, kuidas koolipere, sh juhtkond ja õpetajad koostöös saavad analüüsida ja otsustada, millest lähtuvalt peaks otsustama sekkumised ja metoodikad õpilaste vaimse tervise toetamiseks ning kuidas sekkumiste tulemuslikkust hinnata.

Ettekanded ja arutelu

VEPA Käitumisoskuste Mängu mõju laste käitumisele ja vaimsele tervisele (videosalvestis eesti keeles) – Karin Streimann, Tervise Arengu Instituudi nooremteadur
Tulemuslik koolipõhine stressi ja vaimse tervise probleemide ennetus. Vaikuseminutite programmi mõju-uuringu tulemused (videosalvestis eesti keeles) – Nelli Jung, MTÜ Vaikuseminutid
Kool kui muutuste uurija (videosalvestis eesti keeles) – Eve Eisenschmidt, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi hariduse juhtimise professor
Küsimustele vastamine ja arutelu (videosalvestis eesti keeles)

Sessiooni juhib Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuses Hea kooli projektijuht

13.20 – 13.45 Energiapaus (sketš #2: Doktor Google)

13.45 – 14.50 Teine paralleelsessioonide plokk, kus saab valida osalemise ühel kolmest sessioonist:

TÕRJUTUTE HÄÄLED KUULDAVAKS: VAIMSE TERVISE KOGEMUSEKSPERDID HUVIKAITSES (videosalvestis eesti keeles)

Vaimse tervisega kaasneb ühiskonnas palju häbimärgistatust ja müüte. Näiteks, vaimse tervise häire ei ole “päris” haigus, inimene on oma vaimse tervise probleemides ise süüdi, vaimse tervise probleemidega toimetulekuks tuleb end lihtsalt kokku võtta, vaimse tervise probleemidega inimene on ohtlik jne.

Kuigi vaimne tervis on viimastel aastakümnetel muutunud teemaks, millest sobib ja tulebki avalikult rääkida, ei arene huvikaitse selles valdkonnas ilma tugevate eestvedajate ja eestkõnelejateta. Tervisedenduse konverentsi pealkiri “Nähtamatust nähtavaks” väljendab väga ilmekalt huvikaitse põhieesmärki – muuta tõrjutute hääled kuuldavaks. See tähendab esindada vaimse tervise valdkonda nii üksikisikutele teenusepakkumise kui poliitikakujundamise tasandil, teha seda vaimse tervise probleeme kogenud inimestega koos (mitte nende eest), väärtustada kogukondlikku lähenemist. Sessioonis arutleme järgmistel teemadel – milles seisneb vaimse tervise huvikaitse, millises seisus me sellega Eestis praegu oleme ning millised võiksid olla arengud.

Sissejuhatus

Sessioonis esinevad:

Birgit Malken, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine (ENVTL), huvikaitse eestvedaja
Anastasia Perk, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine (ENVTL), liige ja kogemusekspert
Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), tegevjuht

Sessiooni juhivad Ott Oja, Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon (VATEK), eestvedaja ja
Merike Sisask, Tallinna Ülikool, sotsiaaltervishoiu professor

VAIMSE TERVISE TOETAMINE KOGUKONNA TASANDIL (videosalvestis eesti keeles)

Töötoas arutame kogukonna rolli üle vaimse tervise toetamisel ja edendamisel ühe piirkonna näitel. Räägime koostööst, vajadustest ja väljakutsetest. Muuhulgas otsime vastuseid küsimustele, millised on vaimse tervise edendamise võimalused ja millest need sõltuvad? Kui suurt rolli selle juures mängib koostöö? Kuidas selgitada välja, mis on just Sinu piirkonna kõige suuremad probleemkohad? Millised on ootused ja lootused kohalikule omavalitsustele toetamaks inimeste vaimset tervist ja arendamaks seda toetavat elukeskkonda?

Lühiettekanne

Vaimset tervise toetamine kogukonna tasandil - Kaja Rootare, Haapsalu aselinnapea

Järgneb arutelu, kus osalevad:

Kaja Rootare, Haapsalu aselinnapea
Leili Mutso - Läänemaa Naiste Tugikeskuse juht
Tiina Kütt - Haridus- ja Noorteameti Lääne- Eesti büroo ning Haapsalus hariduse tugiteenuste keskuse juht

Sessiooni juhib Hele Leek- Ambur, TLÜ Haapsalu Kolledži õppekava kuraator

VAIMSE TERVISE ESMAABI (videosalvestis eesti keeles, eesti viipekeeles)

Sessioonis arutame kaasavaid meetodeid kasutades järgmiste küsimuste üle: kellele on mõeldud vaimse tervise esmaabi ja kes saavad seda osutada? Kuidas kasutada esmaabi oskusi koolikeskkonnas ja kogukonnas laiemalt? Kuidas saab õppida esmaabi andmise teadmisi ja julgust?

Sissejuhatus

Toimub vestlusring, kus osalevad:

Kaire Parv, Ragn-Sellsi personalijuht
Anna-Kaisa Oidermaa, kliiniline psühholoog, Peaasi.ee tegevjuht
Helen Sabrak, Avatud Kooli direktor
Margit Timakov, Eesti Õpetajate Liit.

Arutelu juhib Heidit Kaio, ajakirja Eesti Naine peatoimetaja ja ajakirjanik

14.50 – 15.15 Energiapaus (sketš #3: Minu tee)

LÕPUSESSIOON

15.15 – 15.50 Konverentsipäeva viljade noppimine (videosalvestis eesti keeles, eesti viipekeeles) Interaktiivne ja praktiline grupikokkuvõte olulisemast, mis kõlama jäi

15.50 – 16.00 Päeva kokkuvõte (videosalvestis eesti keeles)

Kontakt:

Jaanika Siiroja

E-post:

jaanika.siiroja@tai.ee

Lisainfo:

Konverentsile ootame osalema maakondade ja kohalike omavalitsuste turvalisuse ja tervisenõukogude ning -komisjonide liikmeid, omavalitsuste juhte ja spetsialiste, tervishoiutöötajaid, haridusasutuste, sh kõrgkoolide töötajaid ja tudengeid, tööandjate esindajaid, vaimse tervise probleemidega inimesi esindavate organisatsioonide esindajaid, ministeeriumite, riigiasutuste ja MTÜ-de esindajaid ning ajakirjanikke.