Blogi / Rasedus ja suutervis

Rasedus ja suutervis

  • Autor:Laili Lutsar
  • 09. Aprill 2012

Lapse hammaste tervis sõltub otseselt meist - täiskasvanutest ning seda mõjutavad eelkõige lapse ema-isa ja lähisugulaste-hoidjate hambatervisealased teadmised ning suhtumine enda tervisesse.

Enne lapseootele jäämist

Naine pöörab raseduse ajal reeglina suuremat tähelepanu oma tervisele - näiteks pöörab suuremat tähelepanu toitumisele ja üritab rohkem liikuda. Kõige selle kõrval on väga tähtis hoolitseda ka oma suutervise eest.

Hammaste tervise tagavad õige suuhügieen ja hambasõbralik toitumine. Rasedusega kaasnevad organismis hormonaalsed muutused, mis suurendab igemepõletiku riski, mis omakorda mõjutab lapse tervist. Uuringud näitavad, et üks ennetähtaegse sünnituse põhjusi on krooniline hambakinnituskudede põletik.

Pidev näksimine võib küll vähendada iiveldust, kuid loob soodsad tingimused hambakaariese bakteritele. On väga oluline, et nii ema kui isa, hambad ja igemed oleksid terved. Kaariesebakteri suure arvu korral vanemate suus, on väga suur tõenäosus, et need kanduvad üle ka lapsele.

Enda tervisest hooliv inimene külastab hambaarsti vähemalt üks kord aastas. Enne planeeritud rasedust on vajalik kontrollida mõlema lapsevanema suutervist ja lasta oma hambad professionaalil puhastada. Ka raseduse ajal pole veel väga hilja hammaste tervisega tegeleda.

Kuidas toimida õigesti?

Ideaaljuhul tuleks hambaid harjata ja hambaniidiga puhastada hommikul ja õhtul. Raseduseaegse oksendamise korral ei peaks hambaid kohe peale oksendamist pesema, sest maohape söövitab hambapinna pehmeks, mille järel hambaharja mehhaaniline hõõrumine kahjustaks seda.

Rasedusaegne hambapesu võib esile kutsuda ka iiveldust. Seda aitab vältida keskendumine sügavalt hingamisele just tagahammaste pesemise ajal. Mõnikord aitab ka ärritava hambapasta ärajätmine või vahetamine.

Raseduse ajal suureneb organismis paljude ainete vajadus, mille osas annab nõu raseduse kulgu jälgiv naistearst. Ettevaatlik tasub olla rauapreparaatide pikaaegse suus hoidmisega, mis võib pigmenteerida hambad.

Tulevased lapsevanemad võiksid teada, et vastsündinul puuduvad suus hambaauke tekitavad bakterid. Nakkus saadakse tavaliselt peale esimeste piimahammaste suhulõikumist sülje vahendusel enamasti emalt, kes last suule suudleb, lapse lusikaga toitu maitseb või mahakukkunud lutti oma suus „puhastab”.

Eesti Haigekassa hüvitab raseda ja alla 1-aastase lapse ema hambaraviteenuse maksumusest 28,77 eurot.

Hambaravi raseduse ajal

Hamba- ja igemehaiguste ravi on vajalik võimalike raseduskulu komplikatsioonide ärahoidmiseks. Võimalusel peaks vältimatud hambaraviproteduurid teostama raseduse teisel trimestril. Raseduse viimasel kolmandikul võib lamav asend hambaravitoolis osutuda ebamugavaks.

Rasedusaegne hormoontasakaalu muutus koos puuduliku suuhügieeniga põhjustab rasedusgingiviiti, mille nähtudeks on igemeturse ja veritsus juba kergel igemete puudutamisel. Mõnikord kaovad need igemepõletiku sümptomid alles imetamise lõppedes. Põletiku kontrollimiseks tuleb veritsusele vaatamata hambakaelasid igemevaost julgelt puhastada. Need väiksed veresooned toovad kohale kaitsekehasid, mis on vajalikud katubakteritega võitlemiseks. Põletik ei saa paraneda enne, kui põhjus ehk mikroobikiht on hambalt mehhaaniliselt (hambaharjaga) eemaldatud.

Gingiviidi ehk igemepõletiku ravita jätmise korral areneb sellest hamba kinnituskudede pöördumatu kahjustus ehk parodontiit. Selle puuduliku ravi tagajärjeks võib olla hamba kaotus. Krooniline hambaümbrisepõletik mõjutab organismi tervikuna põhjustades näiteks ateroskleroosi, infarkti põhjustavate trombide teket ja eelpool mainitud enneaegset sünnitust. Igemehaigust põdeval naisel sünnib suurema tõenäosusega alakaaluline laps ka siis, kui beebi on õigeaegne.

Igemepõletiku kontrolli all hoidmiseks on eelkõige vajalik adekvaatne kodune suuhügieen ning kindlasti on abiks suuhügienisti poolt teostatav professionaalne puhastus.

Täpse diagnoosi püstitamiseks on hädavajalik röntgenpildilt saadav info. Loote organite areng toimub raseduse esimesel trimestril, nii tuleks sel ajal kõiki võimalikke riske vältida. Kuna röntgenuuringuid püütakse raseduse ajal üldse vältida, siis just seepärast tuleks oma hambaid korda teha enne rasestumist.

Samas tasub teada, et vältimatu abi korral tehtava üksiku röntgenülesvõtte kiirgusdoos ei ole lootele ohtlik. Imetamiseaegne röntgenülesvõte rinnapiima kvaliteeti ei mõjuta. Kuidagi ei mõjuta lapse tervist ka rasedale või rinnast toitvale emale hambaravis tehtavad tuimastussüstid. Küll oleks aga mõistlik edasi lükata aeganõudvad proteesimise ja hammaste kosmeetilise ravi protseduurid.

NB! Külastage raseduse ajal kindlasti oma hambaarsti, sest nii igeme- kui ka hambakõvakoe haiguste risk on last ootaval emal suurenenud.

Vesi ja vedelikud.

Raseduse ajal kasvab organismi vedelikuvajadus. Nii on oluline juua päevas vähemalt 6-8 klaasi vedelikku ja tugeva higistamise korral rohkemgi.

Väga oluline on seejuures teadvustada, et mahlad ja karastusjoogid sisaldavad suhkrut, mida kaariesebakterid kasutavad hammaste lagundamiseks.  Ainuõige janujook on vesi. Mahla võib juua toidukorra ajal. Vältida tuleks kofeiini sisaldavaid jooke nagu kohv, tee ja koolajoogid.

Piisav kogus vedeliku on vajalik, et vähendada enneaegse sünnituse riski, säilitada naha elastsus, vältida kõhukinnisust, turseid jne.

Kuna vedelikku tuleb tarbida pidevalt päeva jooksul, peab hammaste tervise huvides söögikordade vahel tarbitav vedelik olema vesi. Nii panete aluse oma hambasõbralikele harjumusele ja olete eeskujuks lapsele, kes tulevikus teab, et õige janujook on PUHAS VESI!

Toitu õigesti - nii hoiad tervena oma hambad ja beebi!

  • Väldi magusaid näksimiskordasid. Suurenenud magusaisu on raseduse ajal tavaline. Pidage meeles, et lisaks raseduse varjus ligihiilivatele kilodele, on sagedane näksimine hambakaariese peamine põhjus. Nii tuleb olla tähelepanelik, mida ja kui tihti sa sööd!
  • Toitu tervislikult ja mitmekülgselt! Sinu lapse piimahambaalged hakkavad mineraliseeruma juba kolmandal raseduskuul. Tasakaalustatud toit peab tagama nii rasedale kui ka arenevale lootele vajalikud vitamiinid ja mineraalained.
  • Lapse kasvades jaga hambatervise infot ka lähedastele, kes lapsega tegelevad. Teavita neid, et kaaries ehk hambaauk on nakkushaigus. Last ei tohi sööta sama lusikaga, millega ise toidu temperatuuri testitakse ja armastust lapse vastu ei väljendata talle maiustuste toomisega!

Eluviisid ja harjumused

Raseduse ja sünnitusjärgne aeg on sobiv muudatuste tegemiseks kogu pere eluviisis, sest motivatsioon terviseteabe vastuvõtmiseks on siis kõrge. Positiivsed muutused noore pere elukorralduses ja mõtteviisis mõjutavad nii otseselt last kui ka kogu pere tervist.

Aastatega kujunenud liikumis-, toitumis- ja hügieeniharjumuste muutmine võib osutuda väga raskeks ning nõuab kõigi pereliikmete pühendumist. Kindlasti on see vaeva väärt, sest paraneb teie enda ja kindlasti teile armsa lapse elu kvaliteet.

Siia ilma sündiv laps ei lõhu ema hambaid suust, vaid toob tema näole õnneliku naeratuse.

 

Loe lisa

kiku.hambaarst.ee