Energiajook – energiat andev jook või ”energiavampiir”

Energiajookidest räägitakse viimasel ajal palju. Peamiselt sellest, kus riigis ja kellele energiajookide müümine keelatud on ning kas sama peaks tegema ka Eestis. Et teemasse pisut selgust tuua, tuleks alustada selgitustega, mis energiajook üldse on.

Vähem energiat kui mahlas

Energiajoogi nimetus on veidi petlik, sest eriliselt suurt energiakogust tema joomisest ei saa. Peamiselt tuleneb energiajoogist saadav energia seal sisalduvatest süsivesikutest ning see on võrdne tavalise karastusjoogiga (ca 40-50 kcal 100 ml kohta). Naturaalses mahlas võib energiat olla isegi paarkümmend protsenti rohkem. Müügil on ka suhkruvabad energiajoogid, kus suhkur on asendatud mõne kunstliku magusainega, sel juhul võib energiajoogi energiasisaldus olla nullilähedane. Küll aga aitavad energiajoogis sisalduvad toimeained, millest tuntuim on kofeiin, kasutada ära organismi enda energiavarusid. Peale kofeiini võib energiajook sisaldada ka tauriini, glükuronolaktooni, kreatiini, hõlmikpuu- (ehk ginkgo-), ženšenni- ja piimohakaekstrakti ning B-grupi vitamiine.

Energiajoogi erinevate koostisainete koosmõju on keeruline hinnata ja uurida. Enamikes uuringutes on seetõttu piirdutud vaid kofeiini toime uurimisega, mille sisaldus energiajookides võib olla aukartustäratav, ulatudes erinevates toodetes 10-600 mg 100 ml kohta. Eesti poodides müüdavate energiajookide kofeiinisisaldus on umbes 30 mg 100 ml kohta ehk 500 ml purk sisaldab umbes 150 mg kofeiini. Kas seda on palju? Võrdluseks - üks tass espresso-kohvi sisaldab kofeiini 50-60 mg. Kas lubaksite oma 10-aastasel lapsel juua sisuliselt korraga viis tassi kanget espressot?

Populaarseim põhikoolis

Käesoleva aasta jaanuaris Tervise Arengu Instituudi tellimusel ja Eesti Uuringukeskuse poolt läbi viidud üle-eestilise koolitoidu uuringu (milles osales ligi 1300 õpilast 3.-12. klassini) tulemused näitasid, et 7% õpilastest tarbis energiajooke igapäevaselt, rohkem kui iga viies tegi seda mõned korrad nädalas ning kolmandik õpilastest mõned korrad kuus või harvem. Alla poole (42%) oli neid õpilasi, kes enda sõnul energiajooke ei tarbi. Tarbijate seas oli rohkem poisse kui tüdrukuid, vastavalt 62% igapäevastest ja 59% mõned korrad nädalas tarbijatest. Suurim osakaal igapäevaste tarbijate hulgas on põhikooli viimaste klasside õpilastel.

Kofeiin – ajutine ergutaja

Inimesele mõjub kofeiin kesknärvisüsteemi stimulaatorina ning seetõttu ei tunne inimene ennast enam nii väsinuna ning paraneb ajutiselt tema keskendumisvõime. Kofeiin suurendab rasvade lõhustumist ning rasvhapete kasutamist lihaste energiaallikana ning parandab aju ja lihaste varustamist hapniku ning toitainetega. Teisalt tõstab kofeiin vererõhku, suurendab südamelöökide arvu ja südame töö efektiivsust. Kofeiin toimib ka diureetikuna ehk vee väljutajana. Just tänu eelpoolloetletud omadustele peletab kofeiin ajutiselt väsimuse ja suurendab nii vaimse kui ka füüsilise töö võimet. Selline toime on tõepoolest ainult ajutine, sest kui organism on kurnatud ja püsib üleval ainult tänu kohvile või energiajoogile, siis ühel hetkel saavad otsa viimasedki energiavarud ning inimene võib lihtsalt kokku kukkuda või praktiliselt käigu pealt magama jääda.

Kofeiini liigtarbimine stimuleerib maonõre eritumist, mis põhjustab mao ülehappesust ja refluksi. Äärmuslikel juhtudel võib kofeiini liigtarbimine põhjustada ka surma, mida seostatakse kofeiini mõjuga südame-veresoonkonnale.

Erinevalt kohvist, mida tarbitakse aeglaselt ja söögikorra lõpus või koos hommikusöögiga, juuakse energiajooki sageli toidust eraldi ja suhteliselt kiiresti. See soodustab kofeiini kiiret imendumist organismi. Kindlasti ei tohi energiajooke nende kõrge kofeiinisisalduse tõttu kasutada spordijoogina, sest selline teguviis suurendab vedeliku kadusid ning tõstab vererõhku, kuid ei varusta organismi kaotatud vedeliku ega vajalike elektrolüütidega.

Tauriin ja guaraana – mitmekordne annus stimulanti

Tauriin on orgaaniline hape, mida leidub inimese organismis. Inimeste seas on levinud arvamus, et tauriin vähendab ärevust ja tõstab meeleolu, kuid usaldusväärne teaduslik kinnitus sellele väitele seni tegelikult puudub. Ühe energiajoogiga saab inimene ligikaudu viis korda rohkem tauriini, kui ta saaks seda tavatoidust. Suurtes kogustes tauriini tarbimine võib põhjustada liikumismotoorika häireid, mis on tingitud tauriini mõjust kesknärvisüsteemile.

Guaraana on Amazonase jõgikonnas kasvava ronipuu seemnetes sisalduv stimuleeriva toimega aine. Seemnetes sisalduv guaraniin on kofeiini sünonüüm, kuid ostjate teadmatust ära kasutades reklaamitakse seda tihti hoopis kui unikaalset stimulaatorit. Võrreldes kohviubadega sisaldavad guaraana seemned ligi kolm korda rohkem guaraniini. Guaraana kiirendab ainevahetust, parandab mälu ja meeleolu. Inimesed arvavad tihti ekslikult, et guaraanal on vähem kahjulikke kõrvalmõjusid kui kofeiinil, seepärast on see ka laialdast kasutust leidnud just energiajookides.

Tervisehäired ja sõltuvus

Kuigi otseseid uuringuid energiajookide koostises olevate ainete koosmõjust ei ole veel piisavalt, näitab USA kolledžiõpilaste seas läbi viidud uuring, et õpilastel, kes viimase kuu jooksul tarbisid vähemalt ühe purgi energiajooki, esines tavalisest enam peavalusid, südamepekslemist ja kokkukukkumisi.

Inimesed, kes on arsti juurde pöördunud energiajookidest tekkinud kofeiinimürgistusega, kurdavad peamiselt iiveldust, südame rütmihäireid, kõrget vererõhku, värinaid, peapööritust ja rinnavalusid. Eriti suures liigse kofeiini tarbimise ohus on lapsed ja noorukid, kes ei ole regulaarsed kohvijoojad.

Kofeiinist võib jääda sõltuvusse, mistõttu võib heaolutunne, mis tekib energiajoogi manustamisel olla pigem tingitud sellest, et kui organism enam kofeiini ei saaks, tekiksid võõrutusnähud nagu peavalu, minestamine, väsimus, unisus, tujukus, ärrituvus, iiveldus, keskendumisprobleemid, depressioon, lihasvalud.

Alkoholi ja energiajoogi ohtlik kombinatsioon

Suur riskitegur on energiajookide ning alkoholi koostarbimine. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib inimesele tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus, veres ega paranda reaktsioonikiirust.

Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustuma veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa tuua selliste alkoholikoguste joomise, mis viivad alkoholimürgistuseni. Kuna kofeiin, nii nagu alkoholgi, on diureetik ehk vee väljutaja, siis väheneb sellise kokteili joomisel inimorganismi veesisaldus, mistõttu suureneb vere alkoholisisaldus ja joove veelgi.

Noorte puhul see ainult suurendab alkoholi liigtarbimisest tulenevaid riske nagu seksuaalne ärakasutamine, joobes autosõit, ujumine ja vettehüpped, erinevad traumad jms. Kuna kofeiin juba iseseisvalt vähendab vitamiinide omastatavust, siis koos alkoholiga on see toime veelgi tugevam ning sellist kombinatiooni tarvitavad inimesed peaksid kindlasti saama ka toiduga rohkemgi vitamiine, kui on soovitused keskmisele inimesele.

Kuidas siis ikkagi lisaenergiat saada?

Et jõudu ja jaksu oleks rohkem, tuleks energiat ammutada tasakaalustatud toitumisest: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas, tarbida vähem soolast ja rasvast toitu ning janu kustutada veega. Täiesti asendamatu ja kahtluseta parim energiaallikas on korralik puhkus ja hea uni.