Ajakirja Sotsiaaltöö sünnipäevakohvikus arutati aktuaalseid sotsiaalvaldkonna teemasid

2. novembril toimus Tervise Arengu Instituudis ajakirja Sotsiaaltöö 15. sünnipäevale pühendatud arutelukohvik, kus sotsiaalvaldkonna eksperdid arutasid neljas laudkonnas sotsiaaltöö tegevusi eri sihtrühmade olukorra parandamiseks ja elukutse arenguks. 

Läbivaks teemaks kujunes sotsiaaltöö suur potentsiaal eri valdkondade jaoks – hoolekanne, haridus, tervishoid, töö laste ja noortega, kogukonna edendamine. Üritusel osalenud sotsiaaltöötajad tundsid muret Eesti inimvara säilimise pärast: iga laps, lapsevanem, tööealine ja eakas inimene peaks olema ühiskonnas väärtuseks.

Kokkuvõte laudkondade aruteludest

• Sotsiaaltöö kui eriala ja elukutse

Kõrvalerialade esindajad kipuvad sotsiaaltööd alahindama osaliselt selle tõttu, et nad ei ole teadlikud sotsiaaltöö ülesannetest ja tegevuse sisust, teisalt põhjusel, et sotsiaaltööd ongi väga keeruline määratleda. Selge erialane identiteet ja professionaalsus aitaksid parandada sotsiaaltöö positsiooni teiste erialade hulgas. Peaksime jõudma niikaugele, et kõigil sotsiaaltöötaja ametikohal töötavatel spetsialistidel on erialane kõrgharidus. Sotsiaaltöötajal on vastuoluline roll ühelt poolt kliendi eestseisja ja toetajana, teiselt poolt ametniku ja kontrollijana. Sotsiaaltöö on tänapäeval ka arvestatav teadus. Teiste aitamiseks vajab hoolt ka sotsiaaltöö tegija ise: tal on õigus toetusele ja ametialasele arengule.

• Jõustamine ja psühhosotsiaalne sotsiaaltöö

Probleemide varajane märkamine ja abistamine peaks saama juhtivaks põhimõtteks nii lastega perede kui ka kõigi teiste sihtrühmade puhul. Täna jõuavad sotsiaaltöötaja juurde pered, kellel on raskusi paljudes eluvaldkondades: töötus, sõltuvus, võlad, kehv tervis jm. Kui koduta jäänud inimene ei pääse hoolekandeteenustele 4–5 aasta jooksul, siis on väga raske teda ühiskonda tagasi aidata. Jõustades klienti, aitab sotsiaaltöötaja taastada tema enda võimu oma elu üle. Nii nagu mujal maailmas, nii ka Eestis tuleks järjest enam jõustada kogu kogukonda, suurendada selle elujõulisust. Inimeste psühhosotsiaalsete probleemide lahendamiseks on vaja, et rahuldatud oleksid inimeste elementaarsed vajadused, oleksid koolitatud spetsialistid, tõenduspõhised rehabilitatsiooniprogrammid ja teenused.

• Sotsiaaltöötaja kui teenuste korraldaja eakatele ja puuetega inimestele

Hoolekandes tuleks panna rõhku ennetavate ja avahooldusteenuste arendamisele, mis võimaldavad inimesel kauem elada oma kodus. Eri sektoritel peaks olema ühisvastutus inimeste heaolu eest. Oluline on kasvavat hooldusvajadust riiklikult prognoosida ja mõelda sellele, kuidas reageerida ühiskonna vananemisele, sh kaaludes hoolduskindlustuse loomist. Teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandaks omavalitsuste senisest tihedam koostöö teenuste osutamisel või haldusreform, ka riiklike miinimumstandardite kehtestamine teenustele. Kõige keerulisemate juhtumite puhul, nagu sügava puudega inimeste hoolekande korraldamisel, peaks appi tulema riik. Sotsiaaltöötaja ja kliendi vahelistes suhetes on oluline inimeseks jäämine ja vastastikune lugupidamine.

• Laste ja noorte toetamise võimalused peres, asenduskodus, koolis ja kogukonnas

Sotsiaaltöö üks olulisi ülesandeid on aidata kaasa laste ja noorte väärtushinnangute kujundamisele ning eluga hakkamasaamiseks vajalikke oskuste õpetamisele. Tuleb tegelda noorte ühiskonnas võõrdumise põhjustega nii kodus, koolis, asenduskodus kui ka ühiskonnas laiemalt. Riskis olevatele peredele peaks olema tugisüsteem, mis sisaldab vanemlike oskuste õpetamist, nõustamist, informatsiooni, juhendamist ja emotsionaalset tuge. Koolis peaks olema kättesaadav sotsiaalnõustaja abi, kes on lapsele usaldusisikuks ja eestkõnelejaks ning pakub tuge ka õpetajatele ja lapse vanematele. Laste ja noorte heaolu tagamiseks on vaja eri valdkondade ühisvastutust nii ennetustöös kui ka riskis olevate perede varajaseks märkamiseks.

Ajakirja Sotsiaaltöö sünnipäevaüritusest võtsid osa sotsiaaltöö uurijad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, sotsiaalministeeriumi ja teiste riigiasutuste esindajad, hoolekandeteenuseid osutavate asutuste töötajad, haiglasotsiaaltöötajad, teenusetarbijate esindajad, üliõpilased ning sotsiaalvaldkonna teemasid kajastavad ajakirjanikud. Sünnipäevaüritust avasid sotsiaalministeeriumi kantsleri ülesandeid täitev Tiiu Aro ja Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir, kes on mõlemad pidanud sotsiaalministri ametit Eesti sotsiaaltöö kujunemise jaoks olulistel aegadel. Üritust modereeris saatejuht ja ajakirjanik Urmas Vaino.

Pikem ülevaade arutelukohviku vestlusringidest ilmub ajakirja Sotsiaaltöö detsembrinumbris.