Inimesed ei ole alkoholi kui uimasti ohtlikkust endale veel teadvustanud

Alkohol on keeruline teema, sest see on eksisteerinud läbi aegade ja seda võetakse kui inimkonna kultuuri tõelist osa. Viimasel sajandil on alkoholitootmine muutunud äriliseks, inimkond on jõukam kui kunagi varem ning alkoholi tarbivad rohkemad elanikerühmad kui enne.

Terve maailma mure

Alkoholi- ja tubakapoliitika ning suitsetamisest tingitud kahjude vastu võitlemise vahel on selged paralleelid. Teemade käsitlusel on küll 15–20-aastane ajaline nihe, ent need protsessid on väga sarnased. Tubakapoliitika on praegu üsna tugeval järjel ja alkoholipoliitika on kogu maailmas astumas sama rada.

2010. aastal võttis WHO vastu esimese globaalse alkoholi liigtarbimise ja kahjude ennetamise strateegia. Miks aga on tekkinud huvi regionaalsete ja globaalsete poliitikate vastu? Riigid üksikuna tunnevad, et kuna tööstus on globaalne ja piirideülene, siis üksikuna on nad kaubanduse vastu nõrgemad.

Pole olemas üht hõbekuuli, mis asja ära lahendab – vaja on ühele eesmärgile suunatud tegevuste kogumit. WHO globaalses alkoholi liigtarvitamise vähendamise strateegias on see kokku võetud kümnesse eri lõiku. Põhisõnum riikidele on, et teie kontekst ja seadusandlus on küll riigiti erinev, aga kui tahate liigtarbimise vähendamisel edu saavutada, siis on tähtis, et tegeleksite kõigi kümne alalõiguga ning et kõik need kümme alalõiku toetaksid sama eesmärgi saavutamist.

Hind on oluline

Kolm kõige olulisemat tarbimist mõjutavat tegurit, mille puhul riik saab midagi ette võtta, on hind, kättesaadavus ja reklaamid, ning juba 2–3 aasta pärast on näha ka tulemusi.

Hoiakute kujundamine alkoholijoomisse ja purjusolekusse on tunduvalt keerulisem, sest hoiakud võtame kaasa juba oma lapsepõlvest. Eestis on hoiak alkoholi ja purjusoleku suhtes märgatavalt tolerantsem kui näiteks Vahemere maades.

Hoiakuid ei saa muuta üleöö, nendega tuleb tegeleda aastaid. Suitsetamine on väga julgustav näide, sest alles 15 aastat tagasi suitsetasid kõik ühiskonnagrupid ning suitsetati igal pool. Praeguseks on näiteks kõrgharidusega naised suitsetamisest loobumas, kõrgharidusega mehed suitsetavad tunduvalt vähem kui põhiharidusega mehed. Suhtumine suitsetamisse on muutunud ning lapsed kasvavad meil üles juba muutunud hoiakutega.

Alkoholiga võib minna samamoodi, kui me võtame avalikust ruumist ära reklaamid ja eelkõige lubaduse, et alkohol teeb teie elu toredamaks, lõbusamaks ja teid ennast ilusamaks.

Alkoholitootjad saavad ise kaasa aidata alkoholi liigtarbimise vähendamisele. Suur samm oli see, kui Eesti õlletootjad otsustasid ise, et nad ei tooda enam Eesti turu jaoks kümneprotsendilist õlut, vaid vähendavad kangust seitsmele protsendile.

Teine oluline tegur kanguse kõrval on pakendi suurus – kas õllepurk on 0,33- või 0,5-liitrine või pindine (0,568-liitrine). Näiteks otsustasid meie tootjad turule tuua pindise õllepurgi, kust inimene saab kümme protsenti rohkem etanooli kui pooleliitrisest purgist. See on otseselt tootja vastutustunde küsimus – kas ta tahab kaasa aidata liigtarbimise võimaluste suurendamisele või vähendamisele.

Eesti poliitika

Ühendav joon kõigi eri huvigruppide vahel on mure noorte pärast. Me ei taha, et noored satuksid varakult probleemidesse ja me näeme, et noortel juba on probleemid. Selleks, et noored saaksid kasvada probleemideta, peavad täiskasvanud käituma teistmoodi nii eraelus kui tööalaseid otsuseid tehes.

Täpselt nagu globaalses strateegias, on ka meie valmiv alkoholipoliitika teatud kompromisside kogum rahva tervise säilitamiseks vajalikest tegevustest ning tööstuse ja muude sektorite valmidusest neid vastu võtta. Ühe olulise küsimusena võib näiteks välja tuua alkoholitööstuse sponsorluse. Kui me ütleme, et alkohol ja sport ei käi omavahel kokku, siis kuidas suhtuda sellesse, et alkoholitööstus on suur spordi ja kultuuri sponsor? On riike, kus alkoholitööstus ei saagi spondeerida spordi- ja kogupereüritusi, ent meil sellise sammu astumiseks vastuvõtlikkust veel ei ole.

Peame ennetama liigtarbimist, aga tuleb ka aru anda, et meil on inimesed, kes oma liigtarbimise ja sõltuvusega ise hakkama ei saa.

Ravivõimalused

Meie abivõimalused sõltlastele on väga kasinad, ent loodetavasti see olukord lähiaastatel paraneb. Sõltuvusravi võimaluste parandamine on investeering, mis vähendab kordades nii sotsiaalseid kui ka otseseid kulusid.

Paljudel alkoholisõltuvusega inimestel tekib hetk, kui nad on valmis midagi muutma, ja seda hetke peaks saama ära kasutada. Kui inimene ütleb täna, et ma tahan nüüd uue lehe keerata, siis see abi peab tulema kiiresti, päeva või kahe jooksul. Samuti ei tohiks abivõimalus sõltuda sellest, kui palju on inimesel raha, vaid seda peaks toetama avalik sektor.

Täismahus artikli leiad Tervise Arengu Instituudi alkoholiteemalisest erilehest "Kainelt alkoholist", mille saad alla laadida siit.