Kuidas teha nii, et koolis paistaks päike

Huvi ilma vastu on igapäevane – kas on sademeid, milline on õhutemperatuur, kui suur on tuule kiirus... Igatseme päikesepaistet ja kui muud pakilist rääkida pole, siis ilmast võib alati.

Ilm on osa meie elukeskkonnast, midagi, mis meile vägagi korda läheb. Erinevus ilma ja töökeskkonna vahel polegi nii suur, kui esmapilgul tundub. Üks on kindel – mõlemad mõjuvad meile, kas tahame või mitte. Kuid vastupidiselt ilma muutmise lootusetusele, on töökeskkonda võimalik kujundada nii, et koolis paitaks meid peaaegu alati päike, õhuniiskus oleks madal ning püsiks mõõdukas temperatuur...

Mida vajame

2010. aastal sai alguse Ida-Soome Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja SA Tallinna Koolitervishoid ühine kolmeaastane uurimis- ja arendusprojekt „Töötajate heaolu edendamine koolis". Tervist Edendavate Koolide võrgustik on nii Soomes kui ka Eestis tegutsenud juba 20 aastat ning see andis hea võimaluse leida projektile partnerkoolid.

Tervist edendava kooli põhimõtteks on panustada nii õpilaste, kõigi töötajate kui ka paikkonna heaolusse. Kui tavapäraselt keskendume me kõige enam õpilastele soodsate õpitingimuste loomisele, siis seekord tuli mõelda, mida koolis töötavad täiskasvanud vajaksid. Ehk on puudu paik, kus keset päevamöllu saab kuulata tasast muusikat ja olla omaette või on vajaka sootuks tegevustest, mis inimesi liidaks? Idee oli ju hea ja tuttav – kujundada keskkonda oma vajadusele vastavaks. Nii Soomest kui Eestist võtsid kasuliku väljakutse vastu kokku 80 kooli töötajad.

Rahulolu tunnustamisega

Nagu ühele teadusprojektile kohane, algas tegevus olukorra kaardistamisega. Kogu koolis töötavat personali – direktorist koristajani – hõlmanud internetipõhine ja anonüümne küsitlus „Heaolu töökeskkonnas" andis igale koolile ainult neile suunatud tagasiside selle kohta, kuidas töötajad end koolis tegelikult tunnevad. Eestis vastas 39 koolist kokku 1322 inimest, mis oli 68% töötajate koguarvust. Valdkondi, mida hinnati, oli seitse – suhetest juhi ja kolleegidega koormuse ning töötingimusteni välja. Ja tulemused olid üllatavad! Kui enamasti kuuleme ja loeme vaid probleemidest meie koolides, siis uuringu tulemused näitasid must-valgel, et projektis osalenud Eesti õpetajad ja koolipersonal on oma töö ja töötingimustega rohkem rahul kui ülemere naabrid. Eriti tõusis esile meie õpetajate rahulolu füüsilise keskkonnaga ning kiitmise-tunnustusega, mis osades koolides on väga tugev.

Kui ülevaade asutuse töökorralduse ja töökeskkonna tugevatest ja parendamist vajavatest külgedest olemas, oli edasi vaja vaid aega, et kokku leppida ühised eesmärgid ja tegevused paremaks muutumise teel. Üle poolte koolide meeskonnad püstitasid psühhosotsiaalse keskkonna parendamisega seotud eesmärgid, kaheksa kooli valis füüsilise keskkonna ja neli kooli nii füüsilise kui vaimse keskkonna parendamise.

Tegevuskavad

Enim valitud valdkondadeks oli toimetulek tööstressiga ja aja planeerimine, IT-alaste oskuste tõstmine ja mürataseme alandamine ning töötajate füüsilise tervise hoidmise ja taastamisega seonduvad tegevused. Eesmärkidena oli toodud ka ühiste traditsioonide säilitamine ja jätkamine ning enama hulga kolleegide kaasamine ühistegevustesse. Tegevuskavade koostamise soovitus oli planeerida eesmärkide saavutamiseks sammud vähemalt kaheks aastaks, sest hea meeskonnatöö ja muutuste saavutamine on sageli aeganõudvamad, kui arvatagi osakame. Lisaks avanes koolidel võimalus oma eesmärkide toetamiseks tellida maakonda ka sobivaid koolitusi.

Eestis sai projekti hea käekäigu nimel loodud meeskond, kuhu kuulvad lisaks projektipartneritele üheksa osaleva paikkonna koolide tervisedendusega seotud spetsialistid. Nendest toimekatest inimestest moodustus 10 inimesest koosnev koordinaatorite võrgustik, kelle ülesandeks on igati koolide meeskondi toetada, olgu tegu siis info vahetamise, koolipõhiste andmete analüüsimise või tegevuskava täitmise alase nõustamisega. Projekti meeskonnale toimuvad regulaarsed supervisioonid, mille eesmärgiks on infovahetus ja paikkonna koordinaatorite toetus.

Koordinaatorite abiga toimusid projektiga seotud infopäevad, kus tutvustati uuringu tulemusi ning jagati nõuandeid edaspidisteks tegevusteks koolides. Igal kohtumisel kutsus osalejates esile muheda diskussiooni fakt, et meesõpetajad suudavad naiskolleegidest edukamalt leida päeva jooksul võimalusi puhkamiseks ning lõpetavad tööpäeva õigeaegselt.

Töökoormus valupunktiks

Tore on tõdeda, et kõige kõrgema hinde sai valdkond, mis kajastas suhted juhiga ja see, et tunnustus on enamikus meie projektis osalevates koolides kujunenud reegliks. Kõige vähem on töötajad rahul oma töökoormuse ja taastumisvõimalustega.

Projekti vahehindamine esimese aasta järel tõi välja, et 87% meeskondadest hindas, et nende tegevuskava toetab eesmärkide saavutamist. Selgus ka, et ligi pooled osalejatest ootaksid erinevat tuge, sealhulgas erinevat informatsiooni, koolitusi, kohtumisi teiste koolidega, ideid ja ka rahalist toetust.

„Töötajate heaolu edendamine koolis" jätkub sellel kooliaastal ning võimalused igas koolis üheskoos soovitud muutuste saavutamiseks ei kao ka projekti lõppedes. Olulisim on kogemus, mis kinnitab, et kaardistatud vajadused, huvigrupi olemasolu, juhtkonna toetus ning töötajaskonna kaasatus on tulemuslikkuse võtmeks.

Sel sügisel toimub veel üks küsitlus selleks, et võrrelda peale eesmärkide nimel panustamist inimeste rahulolu oma töökeskkonnaga projekti alguses mõõdetuga. Ka seekord saavad koolid individuaalse tagasiside, mis annab võimaluse koolipersonali huve arvestava tervisedenduse jätkamiseks. Kogu koostööprojekti tulemuste ja kokkuvõtete avalikustamine toimub hea tava kohaselt peale aktiivsete tegevuste lõppemist, seega 2014. aastal.

Kõigile jätkuvat usku maailma paremaks elamise kohaks muutmisel ning jõudu tervisedenduse kui selleks ühe käepärase viisi oskuslikuks kasutamiseks! Eesti kool peab saama kohaks, kus ei saavutata mitte ainult maailmatasemel õpitulemusi, vaid kus sellele lisaks tuntakse ennast koduselt ja hästi.

Artikkel ilmus 28.11.2012 haridusportaalis koolielu.ee.
Otselink artiklile: koolielu.ee/info/readnews/199654/kuidas-teha-nii-et-koolis-paistaks-paike.