Ühiselt tubaka vastu

Ülemaailmse tubakavaba päeva eel räägib Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härm, milline on tubakatarvitamise olukord Eesti noorte seas ja kuidas tervisealase teadlikkuse tõstmine tubaka valdkonnas aitab teha tervemaid valikuid.

Möödunud nädalal selgusid kooliõpilaste suitsetamisvastase ennetusprogrammi „Suitsuprii klass" 2012/2013. a tulemused. Alates 2001. aastast peetava konkursil osalejate arv oli tänavu konkursi ajaloo suurim, nagu ka suitsupriilt programmi lõpetanute arv. Ennetusprogrammis oli kõige enam osalejaid 4. klassidest. Kas 4. klassi laste kaasamine programmi ei ole ehk pisut liiga vara?

Eesti on varajase suitsetamisega alustamisel Euroopa riikide esirinnas, ennetades Leedut ja Lätit esikolmikus. Seetõttu on oluline ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarvitamise alustamist laste ja noorte seas. Rahvusvaheliseks indikaatoriks on 13-aastaselt või varem esimese sigareti suitsetanute osakaal 15-aastaste õpilaste hulgas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC 2010) andmetel suitsetas 15-aastastest Eesti õpilastest 48% tüdrukutest ja 63% poistest esimese sigareti enne 13. eluaastat. Õpilaste keskmine vanus esimest korda suitsetades oli 11,9 aastat.

4. klasside õpilaste kaasamine „Suitsuprii klassi" võistlusprogrammi on igati õigustatud, kuna veel möödunud aastal ei suutnud programmis osalenud 4. klassidest 10% jääda suitsupriiks, tänavu oli aga märgatav positiivne nihe, kuna katkestajate protsent oli langenud 4-le.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel oli neid, kes ei ole suitsu proovinud, 2010. aastal 11–15-aastaste hulgas 50%. Positiivne on, et suitsu mitteproovinute osakaal on just 11-aastaste poiste hulgas võrreldes nelja aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (62%-lt 70%-ni). Uuring näitab, et 15-aastastest poistest on sigaretti proovinud juba 77% ja tüdrukutest 65%. Siinkohal oleme rahvusvahelises võrdluses teiste riikidega 5. kohal Gröönimaa, Läti, Leedu ja Tšehhi järel.

Suitsetamise näitajad on küll teosammul, kuid siiski aastatega järjest paremaks läinud?

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut (TAI, 2012) kokku võttes võime tõdeda, et suitsetamislevimuse näitajad on võrreldes 2010. aasta näitajatega tõepoolest „teosammul" paranenud. Nii on langenud igapäevasuitsetajate osakaal rahvastikus 26,2%-lt 26%-le, suitsetamine raseduse ajal on langenud 8,8%-lt 8,6%-le. Positiivseid nihkeid saab märgata ka suitsetamislevimuses haridustaseme järgi, kus igapäevasuitsetajate osakaal baas- ja põhiharidusega inimeste seas on langenud 42%-lt 37%-le.

Kuigi ka igapäevasuitsetajate osakaal 11–15-aastaste õpilaste hulgas on langustendentsis, võidab populaarsust vesipiibu suitsetamine ja huuletubaka tarvitamine. Kui igapäevaselt suitsetab 11–15-aastaste vanusegrupis 7% poistest ja 4% tüdrukutest, siis vesipiipu suitsetab regulaarsusega harvem kui üks kord nädalas veerand poistest ja 26% tüdrukutest. 2010. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutes andmed huuletubaka tarvitamise kohta veel puuduvad, aga need leiavad käsitlust järgmises, 2013.–2014. aasta uuringus.

Noored arvavad ekslikult, et huuletubakas on kahjutum kui sigaret, tegelikult aga tekitab ka huuletubaka tarvitamine tõsiseid terviseriske. Maailma Terviseorganisatsiooni seisukoht on, et tubakas on tappev igas vormis ja maskeeringus. Huuletubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini, ligi 2000 keemilist ühendit ja 28 vähki tekitavat ainet. Nikotiini võib huuletubakas olla rohkemgi kui sigaretis. Et huuletubaka tarvitamisest saadav nikotiinitase on organismis kestvam ja ühtlasem, tekitab see tugevamat sõltuvust kui suitsetamine. Huuletubakas tekitab tõsiseid kahjustusi suuõõnes, soodustab vähkkasvajate teket, ei pruugi jätta kahjustamata ühtki organit.

Huuletubaka müük on Euroopa Liidu liikmesriikides keelatud, välja arvatud Rootsis, kellele anti erand 1994. aastal, kuna see on osa riigi rahvuslikust pärandist. Kuigi Eestis ei või alla 18-aastased huuletubakat omada ega kasutada, saab seda alaealiste endi sõnul siiski kergesti kätte.

Mida teha, et ennetada suitsetamisega alustamist või varast iga suitsetamisega alustamisel edasi lükata? Miks laps hakkab suitsetama?

Kõik algab ikkagi kodust. Käies koolides õpilastega kohtumas olen uurinud, kui paljudel vanemad kodus suitsetavad – pooled, isegi enam kui pooled tõstavad käe.

Kodus eluruumides viibib tubakasuitsuses keskkonnas ligi neljandik elanikest. Kõige kaitsetumad tubakakeemia ees ongi lapsed – kodudes, isiklikes sõiduautodes jt kohtades, kus nad elavad, mängivad ja viibivad.

Selge seos on ka sotsiaalse keskkonna, vanemate haridustaseme ja sissetulekuga – alg- ja põhiharidusega täiskasvanutest suitsetas 2012. aastal 37%, kõrgharidusega täiskasvanutest 12%. Erinevused tubaka tarvitamises sotsiaalsete gruppide vahel on taunimisväärsed (antud juhul 25%).

Mida nooremalt suitsetamisega alustada, seda kiiremini kujuneb ka sõltuvus. Tubakas on kahjulik ja sõltuvusttekitav juba esimesest mahvist. Näide elust enesest: kuueaastane poiss, kelle mõlemad vanemad suitsetavad, võtab kodus salaja vanemate pakist esimese suitsu. 10-aastaselt suitsetab ta vanemate sigaretipakkide seest paki päevas – ema arvab, et isa võtab tema pakist, isa aga, et ema võtab tema omast. Ise suitsetajatena ei tunne nad, kas lapsel on suitsuhais küljes või mitte.

Oma mõju on koolil, sõpradel – kellega laps lävib ja kuidas on sisustatud lapse vaba aeg. Laps vajab toetavat keskkonda, seda eriti kodus. Lapsevanemate toetus probleemsetes situatsioonides, arutelud ja üheskoos vastu võetud otsused on hädavajalikud. Vähem tähtsad pole ühiskondlikud hoiakud ja eeskujud!

Millised argumendid mõjuvad täiskasvanud suitsetajale? Kuidas toetate loobuda soovijat?

Mõjusad ongi teavitustegevused tubaka valdkonnas kõigil tasanditel, informeerimine tubakakeemia kahjulikkusest ja terviseriskidest. Ega igaühega saagi seda tööd teha – kui inimene pole ise konkreetse riskiga kokku puutunud, siis on väga võimalik, et ta ei võtagi seda kuulda.

Eestis on nii täiskasvanutele kui noortele suunatud tubakast loobumise nõustamiskabinettide võrgustik, mis tegutseb praktiliselt kõigis maakondades. Oleme välja koolitanud üle 400 spetsialisti, kes osutavad meditsiinilist tõenduspõhist tubakatarvitamisest loobumise nõustamisteenust. Meie kasutatav metoodika vastab Euroopa võrgustiku ENSH – Global Network for Tobacco Free Health Care Services metoodikale. Oleme koolitustel ja teavitustöös alati toonud välja ka tubakatoodete lisandid – mentooli, kakao, vanilliini jm, mida tubakatööstus teadlikult lisab, eesmärgiga muuta tubakatooted ahvatlevamaks ja huvipakkuvamaks noortele.

Muidugi võiks ja peaks olema ka internetipõhine nõustamine ja helpline'id, kuid nendeks on seni nappinud ressurssi.

Tubakatarvitamisest loobumise nõustamisel tõstame suitsetaja motivatsiooni ning võimestame ja toetame teda loobumisel. See ei pruugi alati esimese korraga õnnestuda, aga iga tagasilöögiga õpib inimene midagi juurde ja oskab seda vältida siis, kui uuesti alustab. Võib minna 2–3 korda, enne kui loobutakse lõplikult. Iga inimene on enda peremees ja teeb otsused ise.

Foto (TAI): Tiiu Härm näitab, milline kogus pigi koguneb aasta jooksul keskmise suitsetaja kopsudesse

Ekspert Tiiu Härmi kaasabil on Terviseinfo portaalis kättesaadav põhjalik materjal tubakatoodetest, tubakatarvitamisest ja selle mõjudest. Huvi korral loe lisaks:

• Tubakatarvitamise olukord ja trendid Eestis
• Tubakasuits ja selle toime
• Tubakas ja tervis
• Pikaajalise tubakatarvitamise mõju
• Passiivne ehk kaudne suitsetamine
• Kaudse suitsetamise mõju tervisele
• Suitsetatavad tubakatooted (sh mentoolsigaretid, e-sigaretid)
• Suitsuvabad tubakatooted (sh huuletubakas)
• Tubakatoodetes kasutatavad lisandid
• 25 põhjust, miks mitte suitsetada
• Suitsetamisest loobumise ettevalmistamine ja Fagerströmi test, mille küsimustele vastates saab määrata oma tubakasõltuvuse 
• Suitsetamisest loobumise nõustamine