Kuidas juua energiajooki?

Energiajoogid on küll suhteliselt uus jookide liik karastusjookide turul, kuid nende populaarsus on aasta-aastalt kasvamas. Värskelt valminud tarbimisuuringu põhjal teeb energiajookidest väikese ülevaate Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi.

Eestis on keskmine energiajookide tarvitaja 15–30 aasta vanune. Regulaarselt ehk vähemalt kolm korda nädalas joovad energiajooke kõige rohkem 18–22-aastased kutsekoolide õppurid. Lisaks sagedusele paistavad kutseõppurid silma ka tarbitavate koguste poolest – keskmiselt juuakse päevas ära 536 ml energiajooki. Selles grupis on ka kõige suurem probleem energiajookide ja alkoholi koostarvitamisega (26,4%).

Valdav osa Eesti poodides müüdavatest energiajookidest sisaldavad kofeiini 32 mg/100 ml kohta, seega 500-milliliitrine purk sellist jooki sisaldab 160 mg kofeiini. Samas, oluline kofeiiniallikas on pigem kohv kui energiajoogid – kohvitarbimise sagedus ja kogus on eriti täiskasvanute, aga ka noorte seas suhteliselt suur. Igapäevaselt joovad kohvi üldhariduskoolide õpilastest 17,7% (keskmiselt 289 ml), kutseõppuritest 31,6% (keskmiselt 355 ml) ja kõrgkoolide tudengitest 30,1% (keskmiselt 333 ml). Veelgi suurem on kohvi tarbimine täiskasvanute seas – 62,9% (keskmiselt 415 ml).

Mida kujutab endast energiajook?

Energiajook on tinglik nimetus nendele karastusjookidele, mis tavaliselt sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, kofeiini ja teisi toimeaineid. Lisaks kofeiinile võib energiajook sisaldada ka tauriini, kreatiini, glükuronolaktooni, hõlmikpuu- (ehk ginkgo-), ženšenniekstrakti ning B-rühma vitamiine. Ühtset kokkulepitud definitsiooni energiajookidele ei ole.

Enamikele energiajookidele on lisatud suhkruid, mis muudab tootest saadava toiduenergia samaväärseks nt apelsinimahlale, tavalisele karastusjoogile jne. Nii võibki pidada energiajoogi nimetust petlikuks, sest energiajook ei anna lisaenergiat, vaid seal sisalduv kofeiin ja teised stimuleerivad ained aitavad ära kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid.

Mõnest energiajoogi koostisosast lähemalt

Kofeiin

Üks kõige problemaatilisem koostisosa energiajookides on ilmselt kofeiin. Kofeiin on alkaloid, mida leidub umbes 60 taimes. Kofeiini sünonüümid on guaraanas leiduv guaraniin, tees sisalduv teiin ja Yerba Mate puu lehtedes olev mateiin. Inimesele mõjub kofeiin kesknärvisüsteemi stimulaatorina, mis peletab ajutiselt väsimuse ja suurendab kontsentreerumisvõimet. Sellel on märkimisväärne mõju ka südame-veresoonkonnale: mõõdukas vererõhu tõus ja mõju südame löögisagedusele. Mõju on ka teistele elundkondadele: kofeiin kiirendab hingamissagedust, suurendab neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist, sel on stimuleeriv toime mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile.

Energiajook sisaldab küllalt palju kofeiini (sageli guaraana ekstraktide koostises). Näiteks 250 ml purk energiajooki sisaldab tavaliselt umbes sama palju kofeiini kui tass kohvi (80–90 mg). Erinevalt kohvist, mida tarbitakse aeglaselt ja söögikorra lõpus või koos hommikusöögiga, juuakse energiajooki toidust eraldi ja suhteliselt lühikese aja jooksul. See soodustab kofeiini kiiret imendumist organismi.

Laste ja noorukite puhul võiks soovitatavad kofeiini tarbimise kogused jääda kuni 100 mg päevas ja tervete täiskasvanute puhul võiks selleks koguseks olla kuni 300 mg päevas. Kõik joogid (välja arvatud kohv ja tee), mille kofeiinisisaldus ületab 150 mg, peavad Euroopa Liidu riikides kandma märget "kõrge kofeiinisisaldusega".

Tegelikult leidub kofeiini väga paljudes teisteski toitudes, ennekõike kohvis, tees ja šokolaadis. Siit väike spikker:

Toit, jook  – keskmine kofeiinisisaldus mg/100 ml (100 g):

• Presskannu- või filtrikohv – 53–77
• Koolajoogid – 13
• Tee – 25
• Piimašokolaad – 20–25
• Tume šokolaad – 65–75
• Energiajoogid Eestis – 32

Suhkur

Energiajookide puhul ei saa rääkimata jätta ka neis sisalduvast suhkrust. Välja arvatud suhkruvabad energiajoogid, sisaldavad kõik energiajoogid sahharoosi, glükoosi ja/või kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Liigset suhkru tarbimist seostatakse diabeedi, hammaste kahjustuste, rasvumise, enneaegse vananemise, madala serotoniini taseme ning seedetrakti normaalse mikrofloora tasakaalu häirimisega.

Eesti kaubandusvõrgus müügil olevad energiajoogid sisaldavad süsivesikuid keskmiselt 8,1-12 grammi 100 ml kohta, mis teeb 500 milliliitrise energiajoogi puhul 60 g suhkrut. Päevase toitumissoovituse kohaselt võib tarbida kuni 30-40 grammi lisatavaid suhkruid, seega kui juua energiajooki ei tohiks samal päeval enam magusat (kommid, küpsised, karastusjoogid) süüa.

Meelespea tarbijale:

• Energiajook ei ole janu kustutamise jook;
• Energiajook ei ole spordijook;
  • mitte ajada spordijookidega segi
  • peaks vältima seoses aktiivse füüsilise tegevusega
• Energiajooke ei tohiks tarvitada koos alkoholiga;
• Energiajooke ei tohiks tarvitada regulaarselt ega suurtes kogustes;
• Energiajoogid ei sobi lastele (lapsevanemate selgitused lastele);
• Alati lugeda pakenditelt koostist, kofeiini ja suhkru sisaldust;
• Arvestage tarbimisel ka teiste kofeiinirikaste toiduainetega (kohv, šokolaad, koolajoogid, tee jne);
• Arvestage nii energiajookidest kui ka teistest toodetest saadud suhkrukogust.