Palju maksab üks armunud töötaja?

Tark juht teab, kuidas muuta ettevõtte töö efektiivsemaks, innovatiivsemaks ja seega kasumlikumaks. Keerukad arvutused ja kulukad uuringud annavad lihtsa vastuse: oluline on inimene – ettevõtte töötajad, partnerid, kliendid.

Töö on eestlaseks olemise identiteedi üks osi. See on olnud läbi aegade raske, seda on tehtud palju ja enamasti teistele. Ka tööandja valib oma ideid ja ambitsioone ellu viima parimad töötajad. Riskid on töötaja vanus, sugu ja perekonnaseis, sest need tekitavad ebastabiilsust. Ettevõtte sujuva toimimise eeldus on juhi suutlikkus näha ette ja ennetada võimalikke töötajatega tekkivaid probleeme, sh lisakulusid. Paraku on aga parimgi kalkulatsioon mannetu, sest määramatus on üks meie elu seaduspärasusi. Ja jääbki üle vaid kaks strateegiat: pole inimest, pole probleemi ehk "võtame uue!" või siis – lõimime töö ja pereelu.

Töö tulemuslikkuse määrab suuresti psühhosotsiaalne ja füüsiline töökeskkond. Viimase jaoks on oma nõuded, esimese puhul räägime rohkem hea tava kategooriates. Vähem oluline ei ole kasumi tootmise juhtimine ja tootja roll. Üldteada on, et mida kõrgemad on nõudmised ja mida madalam on töötaja kontroll tööelus juhtuva üle, seda keerulisem on saada head tööalast tulemust. Töötajate vajaduste ja tööandja võimaluste mõistlik kombineerimine annab üllatavalt häid tulemusi.

Oska jagada end töö ja eraelu vahel

Millegipärast on üllatavalt püsiv uskumus, et inimese töö- ja eraelu on kaks teineteisest sõltumatut asja. Professionaali ja tõsist töötegijat iseloomustab selle järgi võime hoida rangelt need kaks asja lahus. Samas kohtab normi, kus töökultuuri tunnustatud osa on ületunnid ja töö koju kaasavõtmine, taustaks kindel veendumus, et mu eraelu on hoitud.

Paraku ei ole võimalik, et inimese elus juhtuv ei mõjuks tema toimetulekule. Ja stabiilsus elus on kõike muud kui stabiilne. Iga muutus toob kaasa stressi, pole vahet, kas tegu on pulmade või matustega. Need on aga tõesti suured sündmused, millele reageerib kogu töökollektiiv. Samamoodi on teada sünnipäevad, haigestumine, lapse kooliminek või kooli lõpetamine.

Me teame aga vähe sellest, kuidas mõjub inimesele elukoha vahetus, elukaaslase truudusetus, uus armastus, lapse lahkumine kodust, pereliikme sõltuvus, puue või haigus, töölähetustes viibimine või pidev ületöötamine.

Töö on eneserealiseerimise võimalus ja igal inimesel on vajadus mitte ainult raha teenida, vaid kogeda ka eduelamust ja tunnustust. Kogu edu võti seisneb oskuses jagada ennast töö, lähedaste ja iseenda vajaduste arvestamise vahel.

Tuues eraelu ohvriks töö altarile lootuses, et ükskord hakkame elama, on juba ette läbikukkunud üritus. Seal ilusas tulevikus on inimene tõenäoliselt üksi. Lähedased suhted tahavad hoidmist või kui soovite – tööd. Abi- või kooseluline suhe ja partneri roll on esmane ja olulisim emotsionaalse toetuse ja turvalisuse allikas. Kui teineteise jaoks ei ole täna aega, siis homme pole enam midagi, mis ühendaks peale laste ja/või vara. Töö iseenesest ei ole muidugi partnerite võõrandumise ainus põhjus, aga samas võib see olla ka üks igati soliidne võimalus põgenemiseks suhteprobleemide eest. Ja uute suhete tekkeks.

Mõistlik on korraks mõelda, kui suure osa minu elust katab töö tööandja heaks, kui palju aega jääb paarisuhte jaoks ja lähedastega suhtlemiseks ning ka endaga üksi olemiseks.

Hea paarisuhe teeb õnnelikuks

Hea paarisuhe on eelduseks heale peresuhtele, st lastele. Laste ülesanne on kasvamine ja arenemine oma vanemate toel, mitte vanemate toetamine nende paarisuhte probleemides. Toetavad ja tasakaalus suhted on tõeline jõu- ja elurõõmu allikas. Saatuse ootamatud keerdkäigud ei niida jalust inimest, kes teab, et ta ei ole üksi. Aga see teadmine ei saa tulla ilma koos elamisest tulnud sügava veendumuseta, et oleme teineteisega nii heas kui halvas.

Inimesed reageerivad keerulistele olukordadele ennekõike somaatiliselt – kellel valutab pea, kes on ebamääraselt rahutu, kes väsinud, kes isutu... Oleme omandanud psühholoogilised kaitsed, mis tõlgendavad selgeid ohusignaale meie meelerahu kasuks. Me anname positiivseid tõlgendusi, leiame vabandusi, moonutame tõde ja lihtsalt eitame. Paraku ei kesta pettus igavesti – ükskord tuleb tõele silma vaadata nagunii.

Enamikul järgneb pärast esimest ehmatust heameel, et see kõik selgeks sai, ja teadmine, et nüüd saab lõpuks midagi ära teha. Küll aga võib selline ooteperiood kesta pikalt. Selle aja jooksul on inimene häiritum, väsinum, tõbisem. Kui tegu on oma või partneri truudusetuse, lahutusprotsessi, laste või vara jagamisega, on töövõime ilmselgelt häiritud. Reetmine mõjub inimesele rängalt. Lahutust võib võrrelda leinaga – see on millestki väga olulisest ja kallist ilma jäämine. Ja kuigi kooselu võis tuua palju valu, on alles mälestused ilusast algusest.

Keerukate lähisuhete tõttu on meil depressiooni või ärevushäirete all kannatavaid inimesi lubamatult palju. Traditsiooniliselt väljendub depressioon huvide ja elurõõmu vähenemises, kuid esineb ka seda, et inimene ei tunne kurbust, vaid viha. Mehed võivad käituda riskialtimalt, naised jätta enda ja laste eest hoolitsemise. Depressiooni all kannatavad töötajad võivad näiliselt hästi toime tulla, olles osavad seda varjama. Nii vahel aastaid. Haiguse süvenedes ei pruugi aga olla enam jõudu millekski.

Oma elu jooksul kogeb veerand eurooplastest vähemalt korra vaimse tervisega seotud probleeme. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tõuseb depressioon aastaks 2020 töövõimetuse põhjuste hulgas teisele kohale maailmas. Iga kümnes pikaajaline terviseprobleem või töövõimetusjuhtum on tingitud vaimsetest või emotsionaalsetest häiretest.

Vaimse tervise häirete põhjustatud kulu Euroopas on 240 miljardit eurot aastas, sellest 136 miljardit eurot tuleneb töötajate tootlikkuse vähenemisest. (www.enwhp.org).

Austus oma töötajate vastu

Tööandja ei saa vastutada töötaja eraelus toimuva eest. Küll saab ta luua tööks tingimused, milles väljendub austus töötajate vastu. See tähendab kaasatust ja kindlust ning sotsiaalset toetust. Juht võiks anda töötajatele kaasotsustamise õiguse organisatsiooni tuleviku kujundamisel, võimaluse kujundada töökeskkonda vastavalt põhjendatud vajadustele. Samuti tagada nii palju stabiilsust kui võimalik, sest pidev reformimine on kurnav. Vastutusalad peavad olema selged ja kommunikatsioon korrektne. Kui siia lisada organisatsioonikultuuri ühe osana inimlik toetus hetkedel, mis on inimestele rasked, julgeksin ennustada ettevõttele väga pikka iga.

Tulles tagasi inimesest hoolimise juurde, siis käib siia hulka ka ootuste selge väljendamine ja selleks omapoolsete võimaluste pakkumine. Vahel on vaja öelda, et võta puhkust ja me saame ilma sinuta hakkama, et sinu naastes saaks endisest veelgi paremini töötada. Iga inimene tahab tunda, et ta on vajalik, kuigi asendamatuid ei ole.

Aga tagasi algusesse. Kui palju maksab armunud töötaja? See oleneb...

Artikli ilmumist toetati osaliselt ESFi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ vahenditest.

Link originaalloole 18.09 Saarte Hääles: http://www.saartehaal.ee/2013/09/18/palju-maksab-uks-armunud-tootaja/