Puurmani valla toitumispäevad "Pudru ja moos – lihtne, odav ja tervislik viis talveks ettevalmistuseks"

24.–25. septembril 2013 toimus Puurmani vallas kaks toredat üritust. Puu- ja köögiviljakampaania "Sööme ära!" raames viidi Puurmani mõisa renoveeritud tõllakuuris läbi toitumispäevad projektinimega "Pudru ja moos – lihtne, odav ja tervislik viis talveks ettevalmistuseks".

Esimesel päeval valmistati erinevaid moose. Päeva alustas sotsiaalnõunik lühikese ettekandega mooside valmistamise ajaloost. Seejärel läks juba kahe pliidi taga usinaks tegutsemiseks. Osavõtjaid oli kokku viisteist. Virkade vabatahtlike Lidia Rohtla ja Jana Kuuse abiga valmisid ploomimoos, õuna-suvikõrvitsamoos, ahjuõunamoos ja astelpajukeedis. Seejärel sai kõiki moose saia ja piimaga maitsta. Jagati kogemusi mooside valmistamise teemadel ning kõik soovijad said kaasa võtta mooside retsepte.

Teise päeva hommikul valmistati putrusid. Pudru kõrvale pakuti erinevaid jooke – rohelist teed, piima, kohvi ja jogurteid. Lemmikpudruks osutus maisitangupuder, mis koos suvikõrvitsakeedisega oli lihtsalt suurepärane. Aitäh Jana Kuusele selle imetoreda maitseelamuse eest! Tehti ka rukkitäisterajahu putru ja kaerahelbeputru, mis oli samuti imemaitsev – lihtne, odav ja kerge valmistada. Täname Liia Kekorainenit suure abi eest. Osavõtjaid oli sel imelisel hommikul juba 20 inimest.  

Kella 9–10.30 pidas toitumisnõustaja Merike Saaremägi loengu tervislikust toitumisest. Järgnevalt väike kokkuvõte toitumisnõustaja ettekandest:

• Tervisliku toitumise põhiline iva on vaheldusrikkus. See ei tähenda, et tuleks osta kallimaid toiduaineid, vaid et ostetaks erinevaid. Toit, mida sööme, aitab kehal funktsioneerida ja energiavarusid taastada.
• Õnnelik keha on liikuv keha. Igasugune mõõdukas liikumine hoiab keha vormis ja toob kasu nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Terviktoit on toit oma kõige loomulikumas olekus, nii nagu loodus on selle meile andnud.
• Toiduainetööstus töötleb toitu – mitte tarbija tervist silmas pidades, vaid kasumile mõeldes. Enamik tänapäeva kaubanduses müüdavast pakendatud toidust on läbi teinud terve hulga töötlemisprotsesse. Säilimisaja pikendamiseks lisatakse tehisaineid. Tänapäeva kiire elutempo tõttu on inimesed hakanud üha rohkem tarbima ka valmistoitu, mis sisaldab ohtralt säilitusaineid ja nõrgestab immuunsüsteemi.
• Selleks, et saada kätte vajalik kogus toitaineid, peab inimene päeva jooksul sööma kolm põhisööki – hommiku-, lõuna- ja õhtueine – ning kaks oodet. Menüü mitmekesistamiseks soovitakse igapäevaselt tarbida võimalikult erinevaid köögi- ja puuvilju. Hommikusöök tasakaalustab veresuhkrut ja annab palju energiat, mistõttu inimene suudab paremini keskenduda.
• Koguseliselt tuleks päeva jooksul tarbida kõige rohkem köögivilju ja rohelisi lehtvilju, mis kindlustavad meid peaaegu kõikide vajalike toitainetega. Parim viis köögiviljade valmistamiseks on aurutamine, küpsetamine ja passeerimine (kiirelt segades õlis küpsetamine). Puuviljad on ideaalsed suupisted ja magustoidud, neid on soovitav tarbida söögikordade vahel oodeteks ning snäkkideks.
• Täisteravilja tuleks tarbida iga päev. Täisteratoodetel on oluliselt rohkem tervislikke omadusi kui rafineeritud teraviljal. Need on kiudainete, mineraalide ja B-vitamiini allikad.
• Rasvade tarbimist ei tohiks liigselt piirata, neid tuleb aga hoolikalt valida. Küllastamata ja küllastatud rasvhappeid tuleb tarbida õiges vahekorras. Tarbida on soovitav küllastatud taimseid rasvu. Halbadeks rasvadeks on tööstuslikud transrasvad.
• Tähtsuselt teisel kohal teravilja järel on kaunviljad. Kaunviljad on head valguallikad ja sisaldavad rikkalikult lahustumatuid kiudaineid, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel. Piimatoodetest on soovitav eelistada hapupiima, maitsestamata jogurtit, täispiima, taluvõid ja kodujuustu. Liha, kala ja muna tarbimist tuleks piirata. Liha- või kalatooteid on soovitav tarbida ainult üks kord päevas, liha paar korda nädalas ja kala viis korda nädalas. Sõltuvalt inimese kehakaalust või tervislikust seisundist võib vajatava valgu osakaal olla suurem.
• Ilma veeta suudab inimene elada 2–3 päeva. Vesi toob rakkudesse toitained ja hapnikku ning viib mürgid kehast välja. Meie kehas ei toimu ühtegi ainevahetusprotsessi, milles vesi ei osaleks.
• Eelpool soovitatud toiduvalik annab umbes 2000-kalorilise päevase energiakoguse. Vajades lisakaloreid (raseduse, füüsilise töö vm tõttu), tuleks suurendada eeskätt aedviljade, pähklite ja kaunviljade kogust. Toitumisjuhises on lähtutud uuest Harvardi tervisliku toitumise püramiidist. Kui midagi muuta, siis vanad harjumused alateadvuses annavad sellest kohe märku ning alati leitakse mitmeid põhjusi, miks seda mitte teha, üritatakse jälle uuesti ja uuesti. Hea oleks võtta eesmärgiks parem tervis endale ja oma perele ning õpetada oma lapsed tervislikku toitu sööma ja ise seda valmistama. See tagab parema enesetunde ja on väärt investeering oma tervisesse.

Teise toitumispäeva lõpus maitsti toitumisnõustaja poolt kaasa võetud porgandi-kookosekooki, müslisid ja idusid. Jagati kogemusi ja retsepte ning arvan, et mõlemad toitumispäevad läksid kenasti korda. Suur tänu osalejatele, toiduvalmistajatele ja Laeva Meiereile ürituse spondeerimise eest!

Projekt toimus tänu Jõgeva maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Maiu Veltbachi ja Jõgevamaa Tervisenõukogu otsusele toetada projekti elluviimist ning ESF-i programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014" toel.