Tervem töötaja nõuab ettevõttelt lisapingutust

Et inimene veedab tööl üle poole oma päevast ja pea kolmveerandi elust, tasub mõelda, kuidas end töökohal hästi tunda, püsides seejuures terve ja töötahteline.

Mis on üldse tervis, küsis tervise arengu instituudi (TAI) peaspetsialist ja tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustiku koordinaator Külli Luuk nädal tagasi Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis peetud avalikul loengul.

Selgus, et tervise komponentidest 50% moodustab tervisekäitumine, näiteks toitumine, liikumine, suitsetamine, 30% on keskkonna mõjutada – kliima, ruum, inimkeskkond, ka tervishoiusektor, ning 20% kuulub geenidele. "Inimene saab sündides kaasa umbes 200 haigust, aga need ei pruugi avalduda, kui kõik muu on korras," rääkis Luuk.

Ja et paratamatult viibime suurema osa oma elust ja ajast tööl, peame mõtlema, kuidas seejuures võimalikult terveks jääda. Nii ongi loodud TET-võrgustik, mille eesmärk on toetada oma liikmeid töökeskkonna arendamisel ja töötajate terviseteadlikkuse suurendamisel.

Luuk tõi välja, et umbes 200 000 inimest Eestis teeb tööd, mis võib põhjustada luu-lihaskonna patoloogia kujunemist. Seda võib muu hulgas mõjutada asjaolu, et töö iseloom on viimastel aastatel muutunud järjest arvutikesksemaks, mistõttu inimesed liiguvad vähem ja haigestuvad kergemini. Statistikast nimetas spetsialist veel tõika, et Eesti tööelu-uuringu 2009. aasta andmete põhjal kiirustab 60% töötajatest pidevalt, 12% aga arvab, et neil pole kunagi ­aega oma töö lõpetamiseks. See toob paratamatult kaasa stressi ja lisapinget, mille esmakannatajaks on töötaja, edasised mõjud avalduvad tööandjalegi. Näiteks kõrge stressitasemega töötajate tervishoiukulud on peaaegu 50% suuremad.

Aga tööandjal on võimalik töökeskkonda parandada, näiteks võimaldada töötajatel tegeleda tööpausidel ja töövabal ajal liikumisharrastusega, pakkuda tervislikke toiduvalikuid tööpäeval, kujundada suitsuvaba töökeskkond, toetada hobidega tegelemist. Selle kõige tulemusel paraneb Luugi sõnul sisekliima, mille mõjul on töötaja rohkem motiveeritud, mis kandub omakorda töötulemustesse, näiteks klientidega suhtlemisse.

Kuidas seda aga teha? Külli Luuk ütles, et üle tuleks vaadata tööohutuse ja -tervishoiu nõuded, kas valgustus on korras, kas töötajal on võimalik pause pidada. Ettevõtetes on järjest levinum ka suitsetamise piiramine – vähendatakse suitsuruume ja suunatakse töötajaid pigem tervislikule toitumisele ja liikumisele.

Järgmisena soovitas naine luua hea psühhosotsiaalne keskkond, mida saab teha ühisürituste abil ning arvestades töötajate pereelu ja individuaalsete vajadustega. Samas tasuks inimestele pakkuda motivatsioonipakette ja hinnata regulaarselt nende rahulolu töökohas. Oluline on ka tervislike valikute toetamine, näiteks võiks tööandja soodustada jalgrattaga tööletulemist, pakkudes kohta, kus ratast hoida. Hea oleks pesemisvõimaluse loomine. Mõned ettevõtted teevad kollektiivselt kaasa Vikerraadio hommikvõimlemist, tõi Luuk näiteid. Et vähendada alkoholi- ja tubakatoodete tarbimist, võivad tööandjad korraldada ühisüritusi, kus üks või teine on keelatud.

Ka töötajate toitumisharjumusi on tööandjal võimalik suunata. Külli Luuk tõi näiteks Ericsson Eesti ASi, kus töö käib neljas vahetuses 24/7 ning töö iseloom ei võimalda töötajatel majast välja lõunale minna. Nii loodi oma söökla ja tööandja kulul pakutakse igale töötajale sooja sööki, ka öösiti. Väidetavalt on selle tulemuseks efektiivsem, rahulolevam ja õnnelikum töötaja, mis mõjutab ka ettevõtte tulemusi.

Näiteid on veelgi ning iga ettevõtja võib tervislikule töökohale läheneda innovatiivselt. TET-võrgustikuga liitumine on tasuta ja põhineb vabatahtlikkusel. Võrgustik pakub oma liikmetele täienduskoolitusi, nõustamist ja juhendmaterjale tervisealase töö paremaks korraldamiseks ning võimalusi heade kogemuste jagamiseks.