Kokkuvõte kogumikust „Laste heaolu“

Kogumikus tutvustatakse laste kasvukeskkonda ja elutingimusi, perekoosseisu, majanduslikku olukorda, vaba aja veetmise võimalusi, hariduse ja tervisega seotud küsimusi, antakse ülevaade turvalisusega seonduvast, kirjeldatakse sotsiaalkindlustussüsteemi ja hoolekandemeetmete võimalusi laste toetamisel ning käsitletakse laste ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja vanemlusega seotud probleeme ja hoiakuid.

Kogumiku koostamisele on Statistikaameti kõrval kaasa aidanud autorid Õiguskantsleri Kantseleist, Sotsiaalministeeriumist, Justiitsministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Tervise Arengu Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Haigekassast ja Terviseametist.

Haridus. Haridus on enamikule Eestis elavatest lastest kättesaadav juba alates 1,5-aastaselt. Ligikaudu kolmveerand kõigist 1,5–3-aastastest lastest käivad lastehoius ning peaaegu kõik 4–6-aastased lasteaias. Samas on kuni 3-aastaste laste lastehoiuvõimalused alates 2008. aastast vähenenud, mille peamiseks põhjuseks on kohalike omavalitsuste suutmatus tagada lastehoiukohti kõigile soovijatele. Kohustuslik põhiharidus on kõigile Eestis elavatele lastele alates 7. eluaastast tagatud. 4,2% põhikooli lõpetajatest ei jätka õpinguid. Heade õpitulemuste kõrval näitavad uuringud, et paljud kooliõpilased on stressis ja ülekoormatud ning peavad sageli probleemiks koolikiusamist ja -vägivalda.

Laste osalus ja kaasamine. Laste osalusõigus on üks lapse õiguste põhimõtetest. Kogumikust selgub, et kodu, peret ja oma vaba aja sisustamist puudutavate otsuste tegemisel saavad lapsed endi hinnangul enamasti kaasa rääkida, koolis on lastel aga oluliselt vähem võimalusi oma arvamust avaldada ning kõige vähem võetakse laste arvamust kuulda ühiskonnas laiemalt.

Majanduslik olukord. Laste heaolu mõjutab see, kui palju on peres rahateenijaid ja ülalpeetavaid. 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt elab ühe töötava liikmega leibkonnas 96 000 last. 11 000 last elab leibkondades, kus kõik täiskasvanud on töötud. Eesti sotsiaaluuringu kohaselt on 1–2 lapsega leibkondade ekvivalentnetosissetulek leibkondade üldisest keskmisest märksa suurem. Samal ajal vähemalt kolme lapsega paaridel ning eriti ühe vanemaga leibkondadel jääb see aga keskmisest tasemest olulisel määral allapoole. Seega, need lapsed, kes elavad lasterikkas või ühe vanemaga peres, elavad väiksema majandusliku ressursiga peredes kui üksikud või ühe õe või vennaga kahe vanemaga peres elavad lapsed. Lapsi mõjutab pere majanduslik toimetulek otseselt ning leibkondade sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus viitab ebavõrdsusele laste kui sotsiaalse rühma sees. Majanduskriis on mõjutanud lastega perede elustandardit: perede jõukus ei ole alates 2007. aastast olulisel määral kasvanud. Eesti sotsiaaluuringu andmete järgi elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17%, absoluutses vaesuses 9,5% ja sügavas materiaalses ilmajäetuses 9% lastest.

Perekoosseis. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on kolmandik Eesti lastest üksiklapsed, ülejäänud kasvavad koos õdede-vendadega. Lastega leibkondade osakaal kõigis leibkondades väheneb. Samas on lastega leibkondade hulgas üha rohkem vaba kooselu leibkondi. Viiendik lastest kasvab ühe vanemaga ühepereleibkonnas – enamasti on laste kasvatajaks sellisel juhul ema. Mida vanemad on lapsed, seda suurem on tõenäosus, et nad elavad ühe vanemaga või kärgperes koos vanema ja kasuvanemaga.

Tervis. Kasvavaks probleemiks on laste ülekaalulisus, kui 2004. aastal oli Eesti Haigekassa andmetel ülekaaluliste laste osakaal 6%, siis 2012. aastaks on see 11%. Kooliõpilaste tervisekäitumise 2010. aasta uuringu andmetel olid igapäevaselt piisavalt kehaliselt aktiivsed 14% 11–15-aastastest õpilastest. Lapse tervisevalikuid mõjutab pere heaolu – kooliõpilaste tervisekäitumise 2010. aasta uuringu andmetel oli hea majandusliku olukorraga peredest pärit õpilaste igapäevane kehaline aktiivsus ligikaudu 10% suurem kui kehvematest oludest pärit õpilastel.

15–16-aastastest õpilastest on pea viiendik (18%) igapäevasuitsetajad, üle poole (55%) on vähemalt korra elus olnud purjus ja kolmandik (32%) tarvitanud elu jooksul illegaalset uimastit (ESPAD, 2011). Uimasteid hakkavad tarvitama oluliselt varem ja tarbivad enam regulaarselt noored, kes hindavad oma peresuhteid halvaks.

Enamik tervishoiuteenuseid on kõigile lastele tasuta. Kui enamus lapsi käivad regulaarselt vastavalt perearsti või kooliõe juures tervisekontrollis, siis hambahaiguste profülaktilisele läbivaatusele jõudis Eesti Haigekassa andmetel 2012. aastal vaid viiendik (19%) 6-aastastest ja natuke üle kolmandiku 7-, 9- ja 12-aastastest lastest.

Turvalisus. Laste turvalisuse osas on oluline märgata abivajavaid lapsi enne, kui nende probleemid süvenevad. Selleks tuleb sekkuda vägivalda ning väärkohtlemisse igas olukorras. Perevägivalla puhul tuleks lapsi kaitsta nii siis, kui nad ise puutuvad kokku vägivallaga kui ka siis, kui nad on selle tunnistajaks. Vägivald on suurel määral õpitud käitumine, mille laps omandab jälgides oma pere ning keskkonda laiemalt. Samal põhjusel tuleb tähelepanu pöörata ka koolikiusamisele, mis samuti saab levida vaid juhul, kui on piisavalt neid, kes peavad seda normaalseks ning vähe neid, kes julgevad vahele astuda. Mitmed uuringud kinnitavad, et Eesti koolis kiusatakse lapsi enam kui teistes riikides. Iga neljandat 5.-7. klassi lastest on paari kuu jooksul korduvalt kiusatud.

Laste kuritegevuse põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsetest oludest, kus lapsed kasvavad. Enamasti ei kujunda lapsed neid olusid ise, mistõttu tuleb seda arvestada ka nende laste kohtlemisel, kes on pannud toime kuritegusid. Laste karistamine vangistusega ning muudel viisidel, mis neid ühiskonnast eraldavad, on arenenud maailmas tunnistatud ühiskonnale kahjulikuks. Uskumus sellesse, et vangla mõjub õpetlikult, on õige vaid osaliselt – uute kuriteo toimepanemise viiside õppimine kaaskinnipeetavatelt ei vasta ühiskonna ootustele. Kuigi Eestis on lapsvangide ja kinnistes erikoolides õppivate laste arv viimase kaheksa aasta jooksul enam kui poole võrra vähenenud, on selliste mõjutusmeetodite kasutamine ikkagi levinud.

Vanemlus. Kogumikust selgub veel, et lapsed sooviks vanematega koos rohkem aega veeta ning ka vanemad sooviks sama. Kolmandik vanematest tunneb sageli, et neil ei ole lapse jaoks piisavalt aega. Emade ja laste ühisettevõtmised on sagedamad kui isade ja laste ettevõtmised. Lapsevanemad märgivad, et sageli napib neil teadmisi lapsevanemana toimetulekuks. Pooled lapsevanemad tunnistavad, et ei tea, kuhu või kelle poole abi saamiseks pöörduda, kolmandik vanematest nendib aga, et nad ei julge abi küsida. Ühiskonnas toimuvad kiired muutused ja nõudmised toimetulekuks tekitavad sageli pingeid – viiendik vanematest on sageli stressis ja iga kümnes vanem on masenduses. Stressi ja pingetega toimetuleku kõrval vajavad vanemad nõu ka lapse arengu, konfliktide lahendamise, lapse tervise, arendamise jmt lapsega seotud küsimuste puhul.