Ükski tubakasuitsu kogus õhus pole ohutu

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tapab suitsetamine igal aastal kuus miljonit inimest. Neist 600 000 ehk kümnendik on kaudsed ehk passiivsed suitsetajad, kes ise sigaretti ei läida.

Tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas. Seetõttu soovitabki WHO inimeste tervise kaitseks 100% suitsuvaba keskkonda. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine töökohas alla ühe tunni päevas on langenud meestel 17%-ni ja naistel 6%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes – igas neljandas-viiendas kodus suitsetatakse (Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, TAI, 2012).

Mittesuitsetaja suitsetamine

Tubakasuitsetaja ei ohusta ainult ennast, vaid haigestumise risk laieneb ka mittesuitsetajale, kes viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, köhaärritust, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist.

Tubakasuits sisaldab 4000 kemikaali, millest ligi 60 on kantserogeensed. Olles gaaside ja tuhandete väikeste osakeste segu, on tubakasuits oluline sisekeskkonna saastaja. Tubakasuitsu gaaside ja väikeste osakeste olemasolu kopsudes põhjustab põletikulisi reaktsioone, ajapikku aga kopsukoe muutusi. Need väikesed partiklid kahjustavad ka närvirakke, mis kontrollivad hingamist ja seeläbi võivad esile kutsuda kopsude kroonilisi haigusi, nagu astma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK). 

Tubakasuits on kombinatsioon kahest suitsuvoost, mis vallanduvad põleva tubakatoote suitsetamisel. Kõrvalvoo suits tuleb ümbritsevasse keskkonda tubakatoote põlevast otsast, peavoo suits on aga suitsetaja poolt pärast tubakavingu sissetõmbamist välja hingatav suitsupahvak, mis sisaldab ligi 70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Selles on 3,5 korda rohkem tõrva, 6,8 korda rohkem vingugaasi ja 6,6 korda rohkem nikotiini kui selles tubakavingus, mille suitsetaja ise oma kopsudesse tõmbab. Kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigaretiga.

Laps kui mittevabatahtlik passiivne suitsetaja

Lapsele on kõige ohtlikum keskkond tubakasuitsuga kokkupuuteks kodu, kus ta veedab enamiku oma ajast, ning pere sõiduauto, just õhus oleva tubakasuitsu saaste suurema kontsentratsiooni tõttu. Lapsed on mittevabatahtlikud passiivsed suitsetajad, kuna täiskasvanud lihtsalt suitsetavad kohtades, kus lapsed elavad ja mängivad. Suitsetamine autos lapse juuresolekul seab neid suure riski alla eriti astma või allergia korral. Väikelapsed on ka vähem võimelised suitsusest piirkonnast ära minema ning võivad seeläbi olla intensiivsemalt ja kestvamalt kontaktis kemikaalidega.

Väikelaste kõrval on eriti ohustatud veel sündimata beebid, sest kokkupuude tubakasuitsuga algab juba enne sündi. Suitsetava raseda loode saab läbi platsentaarvereringe toksilisi ühendeid nagu nikotiin, vingugaas, tsüaniid jt. Seetõttu on suitsetavate emade vastsündinud madalama sünnikaaluga võrreldes mittesuitsetavate emade lastega. Tubakasuitsuses keskkonnas viibimine on kõrge risk imiku äkksurmale (Sudden infant death syndrome – SIDS).

Uuringud näitavad, et lapsed, kelle vanemad suitsetavad, on sagedamini haiged. Nagu beebidelgi, arenevad/kasvavad nende kopsud vähem kui lastel, kelle vanemad ei suitseta. Tubakasuits põhjustab sagedamini bronhiiti ja pneumooniat, hingeldamist ja köha. Astmahaigel lapsel, kes hingab sisse tubakasuitsust õhku, esinevad sagedasemad ja raskemad atakid. Rohkem kui 40% lastest, kes saabuvad erakorralisse abisse astmahoo tõttu, elavad koos suitsetajatega.

Lastel, kelle vanemad suitsetavad nende juuresolekul, esinevad sagedamini kõrvainfektsioonid. Nende terviseprobleemid jätkuvad ka täiskasvanueas.

Täiskasvanutest on ohustatud astmat, bronhiiti ja veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad ning ka ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed.

Tubakasuitsuse õhu sissehingamise tervistkahjustav toime võib avalduda alles aastate pärast. Mida kauem viibib mittesuitsetaja tubakasuitsuses keskkonnas, seda rohkem on ta tervis ohus. Suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel võib tõusta kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%.

Tubakasuitsu saaste on ohtlik veresoontele ja südamele – isegi lühiajaline suitsuses ruumis viibimine põhjustab vereliistakute kleepumist, „halva kolesterooli" taseme tõusu ja veresoonte seinte kahjustusi, mis omakorda võivad esile kutsuda varast veresoonte umbumist ja tõsise südameataki. Passiivne suitsetamine võib põhjustada mittesuitsetajal ka teisi haigusi, nagu insult, rinnavähk, ninakõrvalkoobaste vähk ja kroonilised kopsuprobleemid.

Ohtlikud kemikaalid jäävad riietele, mööblile ja vaipadele mitmeteks päevadeks, isegi kuudeks ning mõjutavad nii märkamatult meie tervist. Eriti mõjutab see laste tervist, sest nende hingamissagedus on suurem ja organism alles kasvamisjärgus. Lastel on ka väiksemad võimalused kõrvaldada organismist toksilisi komponente, seetõttu võivad mürgised ained jääda nende organismi kauemaks.

Tea, et:

• Kui sa viibid suitsetaja juures, hingad sa sisse samu ohtlikke kemikaale kui suitsetaja.
• Ükski tubakasuitsu kogus ei ole ohutu.
• Passiivse suitsetamise eest ei ole kaitset – isegi väikese koguse tubakasuitsu sissehingamine on ohtlik.
• Suitsuvabad alad ei kaitse mittesuitsetajat tubakasuitsu eest. Me isegi ei pruugi teada seda, et tubakakeemiat sisse hingame.
• Ka akendede avamisest ja õhu filtreerimisest ei ole abi.
• Lapsed, rasedad naised, vanurid ja südame- või hingamisprobleemidega inimesed peaksid olema eriti ettevaatlikud.

Vanemad peaksid kindlasti oma lapsi tubakasuitsu eest kaitsma. Seda eriti juhul, kui lapsed põevad hingamisteede infektsioone, astmat või kõrvainfektsioone. Kahjuks jääb neil pahatihti vajaka nii teadmistest kui tahtmisest.

Kirjandus:

• Protecting our children from second-hand smoke, International Union against cancer (UICC), Global cancer control, 2008
• Environmental Tobacco Smoke, The Health Consequenses of Involuntary Exposure to Tobacco Smoke, A Report of the Surgeon General, 2006, www.surgeongeneral.gov, www.cdc.gov/tobacco
• A look at second-hand smoking, Di Valentino M, Cardiovascular Disease Prevention-Risk Assessment and Management, e-journal of the ESC Council for Cardiology Practice, 2013