Miks ei peaks noored tarbima alkoholi ja suitsetama?

Rimi tervisenõustaja Katrin Pärt soovitab noorel enne pakutud alkoholi või suitsu vastuvõtmist oma põhimõtetega silmitsi seista ja endalt küsida, kas teiste pakutud põhimõtted sobivad enda omadega kokku.

 "Hei! Kellele alkoholi?"
"No kuule, üks kokteil ei tee Sulle midagi – see teeb lõbusaks!"
"Alkohol on äge! Kõik joovad, on ju nii?"

Vale!

Alkoholi joomine on kahjulik nii täiskasvanutele kui ka noortele. Siiski on alkohol noorte seas enamlevinud mõnuaine. Esimest korda proovitakse alkohoolseid jooke tihtipeale juba 10–11-aastaselt või isegi varem. Tervise arengu instituudi uuringu järgi joob vähemalt korra nädalas alkoholi iga viies 14–15-aastane ja iga kolmas 16–18-aastane noor. Alkoholist on loodud vale arusaam – noored näevad oma vanemaid alkoholi tarbimas, seda juuakse pealtvaatajana spordivõistlustel, pidudel. Alkoholireklaamid meie ümber tekitavad joomisest mulje, nagu see oleks lõbus ja teeks õnnelikuks.

Tegelikult on alkohol depressant ehk mõnuaine, mis aeglustab või rõhub ajutööd. Nagu enamik mõnuained, muudab ka alkohol inimese võimet mõelda, rääkida ja näha reaalset elu nii, nagu see tegelikult on. Alkoholi mõjul võivad inimese meeleolud kiiresti muutuda. Ta võib olla ühel hetkel lõdvestunud, õnnelik, hiljem aga agressiivne.

Vastus küsimusele: "Miks teismelised ei peaks alkoholi jooma?" tundub enesestmõistetav. Kahjuks arvavad paljud teismelised ja täiskasvanud, et peamine põhjus alkoholi mitte juua, on oht joobes peaga autot juhtida. See on tõsi, ent on palju muid põhjuseid, miks alkoholi joomine alaealiste seas on ebatervislik ning isegi ohtlik füüsilisele, sotsiaalsele ja emotsionaalsele tervisele:

• kuna inimese aju areng kestab ka varajastes kahekümnendates, mõjutab sagedane alkoholi joomine intellektuaalseid võimeid.
• mida nooremana alustatakse alkoholi tarbimist, seda suurem on tõenäosus sõltuvuse tekkeks vanemas eas.
• alkoholi joomisest võib saada alguse ka muude narkootiliste ainete proovimine.
• uskumus, et alkoholi tarbimine on vähemohtlik, kui teised mõnuained, on müüt. Alkoholiga liialdamine võib viia mürgituse ja isegi surmani.
• alkoholi joomine teismeseas võib mõjutada nende igapäevaelu – näiteks halvad hinded ja koolist puudumine, ebakõlad õpetajate, vanemate ja sõpradega, kontsentreerumisraskused tunnis.

Paljud lapsevanemad arvavad, et nad ei saa keelata teismelist last alkoholi tarvitamast. See aga pole tõsi. Uuringud tõestavad, et noortel, kelle vanemad on nendega rääkinud alkoholist ja teistest mõnuainetest, on väiksem tõenäosus neid tarbida kui noortel, kellega ei ole sellest räägitud. Vanemad ei saa mitte ainult informeerida, vaid ka aidata lapsel vältida pinget, kuidas öelda alkoholile "ei".

Mida teha, kui sind meelitatakse alkoholi tarbima?

Ära karda öelda ei, kuigi peoseltskond eeldab, et kõik alkoholi tarbivad. See on sinu valik ja sõbrad peavad seda austama. Peod ei võrdu alati alkoholijoomisega. Su sõbrad mõistavad sind, kui neile selgitad, et saad nendega aega veeta ka siidrit või õlut joomata. Levinud arusaam, mida tihti endale sisendatakse, et alkohol teeb julgemaks ja loob hea meeleolu, ei pea paika. Hea ja meeldivad seltskonna moodustate üheskoos, ka ilma vägijookideta. Kui oled otsustanud alkoholist keelduda, on see on sinu valik ja õiged sõbrad austavad sinu otsust.

Reklaamimaailm mõjutab noorte huvi ka suitsetamise vastu. Oleme näinud reklaamides ilusaid inimesi suitsetamas, et edastada sõnumit: "Suitsetamine on meeldiv tegevus". Tegelikult on ka suitsetamisel palju negatiivseid omadusi, mis alaealiste tervisele laastavalt mõjuvad:

• suitsetamine on ebaatraktiivne – suitsetamine jätab plekke sõrmedele-hammastele ja tekitab näole kortse, halva lõhna suhu, juustele ja riietele. Kui oled veetnud veidi aega suitsetaja autos või mõnes suitsuruumis, siis tead, et suitsuhais püsib riietel veel pikka aega.
• suitsetamine kahjustab väga tõsiselt tervist – suitsus olevad kemikaalid tekitavad köha ja raskendavad sportimist. Pikas perspektiivis võib suitsetamine tappa – see on peamiseks põhjuseks südameveresoonkonna haiguste, vähi ja kopsuproblemide tekkimisel.
• suitsetamine pole kahjulik vaid endale, vaid ka teistele – mõtle korraks sellele, kuidas end tunned, kui oled mõne suitsetaja lähedal. Silmad, nina ja kurk hakkavad kipitama, süda lööb kiiremini ja pea hakkab valutama. Teiseks ei tekita suits ainult mittesuitsetajatele ebamugavust, vaid ka tapab. Eriti ohtlik on suits lapseootel emadele, kõhubeebidele ja vastsündinuile.
• suitsetamine on kallis – keskmine suitsetav eestlane kulutab aastas sigarettidele ligi tuhat eurot!

Mida teha, kui sind meelitatakse suitsetama?

Vahel üritavad mõjutada teiste käitumist ja mõtlemist. Kui tunned, et sind sunnitakse midagi tegema, siis mõtle enne. Mõtle põhimõtetele, mis on elus olulised ja otsusta, kas teiste omad sobivad sinu omadega. Kas hindad oma välimust, tervist, sportlikkust ja teistest hoolimist? Kui see on nii, siis ei kuulu suitsetamine sinu põhimõtete hulka.

Kui oled otsustanud, siis räägi sellest ka teistele. Kui keegi pakub sigaretti, jää endale kindlaks ja keeldu. Kui oled siiski valinud suitsetamise, on sellest loobumine parim, mida teha saad. Mida kauem suitsetad, seda raskem on loobuda. Nikotiin – kemikaal, mida leidub sigarettides – on sõltuvusttekitav.

Kui proovid suitsetamisest loobuda ja ebaõnnestud, proovi uuesti. Paljud on proovinud rohkem kui ühe korra ja enam kui ühe meetodi abil, enne kui see lõplikult õnnestub. See ei ole lihtne, ent suudad seda teha! Küsi oma sõpradelt ja pereliikmetelt tuge ning vajadusel pea nõu ka arstiga.