Tuberkuloos ja HIV süstivate narkomaanide seas viies Euroopa Liidu riigis (2012. a uuringu tulemuste lühikokkuvõte)

2012. aastal korraldati viies riigis – Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis ja Rumeenias – läbilõikeline uuring süstivate narkomaanide seas.

Osalejad kaasati kahjude vähendamisega tegelevatest organisatsioonidest. Neid intervjueeriti struktureeritud küsimustiku alusel, mis hõlmas sotsiaal-demograafilisi andmeid, narkootikumide tarvitamisega seonduvat, seksuaalkäitumist ning kokkupuuteid ja kogemusi HIV-i ja tuberkuloosiga seotud tervishoiuteenustega.

Kokku osales 1946 süstivat narkomaani, peamiselt mehed keskmise vanusega 30 eluaastat. Narkootikumide süstimist oldi alustatud keskmiselt 19–21 aasta vanuselt ja keskmine süstimise periood oli 10–13 aastat. Ligi viiendik tarvitas igapäevaselt ka alkohoolseid jooke.

Tuberkuloosi riskifaktorid – kehvad elutingimused, vangistuses viibimine, kokkupuuted tuberkuloosihaigetega ja kõrge HIVlevimus – olid süstivate narkomaanide seas sagedased. Nõnda olid elu jooksul tuberkuloosihaigega koos elanud, õppinud või töötanud kuni pooled süstivatest narkomaanidest. Ligi veerandil osalejatest esines uuringu ajal sümptomeid, mis võiksid viidata tuberkuloosile (veriköha, köha enam kui kolm nädalat). Tuberkuloosi põdenuid oli eri riikides siiski üksikuid. HIV-testimas oli elu jooksul käinud enam kui 70% süstivatest narkomaanidest. Uuritavate eneste sõnul oli nende seas HIV-i nakatunuid väga erineval määral – 0,3% (Bulgaarias) kuni 57% (Eestis). HIV-ravi saajaid oli nakatunute seas alla poole.

Tulemuste põhjal võib hinnata, et süstivate narkomaanide teadlikkus HIV-nakkusest on hea, kuid tuberkuloosist puudulik. Paljudel esines negatiivset suhtumist HIV- ja tuberkuloosiravisse. Sagedamini mainitud põhjused, miks ei tarbita HIV-i ja tuberkuloosiga seotud tervishoiuteenuseid, olid isiklikud hoiakud ja suhtumised. Näiteks väljendasid osalejad kartust, et tervishoiuasutustesse pöördudes tuleb avalikuks, et nad on HIV-i nakatunud või süstivad narkootikume. Nad kartsid, et see võib mõjutada nende perekonda ja lähedasi ning suhteid tööandjatega. Lisaks ei usaldatud tervishoiusüsteemi ning oldi isiklikult kogetud tervishoiutöötajate negatiivset suhtumist.

Uuringu tulemuste põhjal soovitatakse tõhustada tuberkuloosi ennetamist süstivate narkomaanide seas, sest arvestades tuberkuloosi riskifaktorite esinemissagedust ja ajalooliselt kõrget tuberkuloosi haigestumist kõigis riikides, on tuberkuloosi haigestumise tõus süstivate narkomaanide seas reaalne oht. Oluline roll on siin kahjude vähendamise organisatsioonidel, mis on sageli esimeseks kokkupuutekohaks süstivate narkomaanide ja tervishoiuteenuste vahel.

Käesolevat uuringut rahastati EL-i terviseprogrammi 2008–2013 raames (projekt TUBIDU, leping nr 20101104) ning Eestis lisaks veel Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi NIDA/NIH grandist nr R01DA029888 ja Rahvastiku tervise arengukavast (riiklik HIV ja AIDS strateegia aastateks 2006–2015).

Uuringu raport (ingl k) on kättesaadav siit.