Konverents algatas passiivne joomise mõiste kasutamise Eestis

30. märtsil toimus Eesti Karskusliidu konverents passiivsest joomisest, mis tutvustas rahvusvaheliste ekspertide uuringuid ja töid sellel teemal ning oli avalöögiks suuremale meediakampaaniale.

Sarnaselt passiivsele suitsetamisele viitab passiivne joomine kahjule, mida alkoholi joomisel teistele põhjustatakse. Kahjude hulka kuuluvad sündimata lastele tekitatud vigastused, vanemate alkoholitarvitamise mõju lastele, roolijoodikute põhjustatud õnnetused, koduvägivald ja alkoholiga seotud seksuaalvägivald, kuid ka rahurikkumine, vandalism ja kaaskodanike häirimine.

Dr Ann Hope Trinity Kolledžist Dublinis tutvustas Iirimaal ja Šotimaal läbiviidud uuringuid, mis keskendusid laiematele sotsiaalsetele kahjudele alkoholitarvitamise kontekstis. Dr Hope rääkis, et aina rohkem liigutakse biomeditsiinilisest mudelist alkoholikahjude uurimisel sotsiaalsete kahjude mudeli poole, mis võtab arvesse ulatuslikumaid kahjusid teistele inimestele ja ühiskonnale. Algselt oli sellele kontseptsioonile ka mitmesugust vastuseisu ja ülekaalus oli mõtteviis, et „mida inimesed oma kodudes teevad, on nende enda asi". Siiski on aina enam hakatud mõistma, et ka alkohol, sarnaselt suitsetamisele, on aine, mille tarvitamisest saab kahjustatud palju laiem ring inimesi kui ainult jooja ise. Suitsetamisest eristub alkohol selle poolest, et mõjud on palju pikaajalisemad, laiemad ja hajusamad. Kui arvestada neid kahjusid ümbritsevatele, mitte ainult inimesele endale, siis kasvavad alkoholitarvitamise kulud inimestele, ühiskonnale ja majandusele kordades. Samas on neid kahjusid väga raske numbritesse panna.

Iirimaal 2014. aastal läbi viidud uuringust „Harm to others" („Kahju teistele") selgus, et passiivse joomise kahjusid kogetakse väga tihti. Rohkem kui veerand inimestest on kogenud kahjusid seoses teiste inimeste joomisega. Iga kümnes inimene on kogenud teiste poolt põhjustatud kahjusid töökohtades ning samaväärne suhtarv oli ka laste hooldajate hulgas, kes raporteerisid passiivse joomise kahjusid lapsele.

2011. a uuringus „Hidden realities" („Varjatud tegelikkus") uuriti alkoholitarvitamisest tulenevaid kahjusid lastele. Uuriti lastekaitsetöötajate juhtumeid ja nende lahendamist. Kurb tõsiasi oli see, et kuna Iirimaal on alkoholi liigtarvitamine väga levinud, siis peetakse seda niivõrd normaalseks, et enamikul juhtudel juhtudel sotsiaaltöötajad isegi ei osanud alkoholi rolli kriisijuhtumites ära tunda. Siiski on iga kolmas laste väärkohtlemise juhtum seotud liigse koduse alkoholitarvitamisega.

Dr Christoffer Tigerstedt, kes töötab Soome riiklikus tervise ja tervishoiu instituudis, tõi Soome uurimustest välja naiste vastu suunatud kahju. "Peaaegu pooled Soome naistest ütlevad, et nad on avalikes kohtades kartnud purjus inimeste pärast. Noorte naiste seas (20–29 aasta vanused) on see proportsioon isegi kõrgem – 70%. Need on kõrged näitajad."

Dr Tigerstedt käsitles ka passiivse joomise mõiste kasutuselevõttu – see sai alguse 5 aastat tagasi Austraalia laiapõhise uurimusega, mis peale enesele tekitatud kahju käsitles ka kahjusid teistele. Praeguseks sisaldab seda mõistet juba Maailma Tervishoiuorganisatsiooni strateegia ja see on laialdaselt kasutuselevõetud kontseptsioon. Passiivse joomise käsitlus aitab kindlasti tugevalt kaasa alkoholipoliitika kujundamisel, nagu seda on teinud ka passiivse suitsetamise arvestamine tubakaga seotud piirangute loomisel.

Samas on passiivse joomise mõistel ka mõned ohud – see vastandab probleemse alkoholitarbija ja teda ümbritsevad inimesed. Kui eelnevalt käsitleti alkoholiprobleemidega inimest ohvrina, siis nüüd on ohvriks teised inimesed. Reaalsus on enamasti palju keerulisem. Alkoholiprobleemide käsitlemisel peab silmas pidama, et probleemset tarvitajat ei häbimärgistataks, vaid et ta saaks abi.

Dr Inger Synnove Moan Norrast kirjeldas erinevaid uuringuid, mida Norras on läbi viidud, et hinnata alkoholist põhjustatud kahju teistele inimestele. On leitud, et mida suurem on alkoholi kogutarvitamine, seda enam puudutakse töölt ja jäädakse haiguslehele. Samuti on kogutarvitamine seotud joobes juhtimisega – kui suureneb alkoholi kogutarvitamine ühiskonnas, suureneb ka joobes juhtimine.

Dr Moan tõi välja ka, et vanemate purjusolek avaldab mõju laste enesetapumõtetele ja -katsetele. Mida rohkem on noorukid kogenud lapsevanema purjusolekut, seda enam esineb nende seas enesetapumõtteid, -kavatsusi ja -katseid. Sealjuures avaldab vanema purjusolek enim mõju just noorematele lastele.

Lauri Beekmann tutvustas konverentsi lõpus uut kampaaniat, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu kahjudele, mida inimese joomine võib põhjustada teistele. Karsklusliit kavatseb aktiivselt levitada sõnumit, et joomine pole jooja isiklik asi. Teised inimesed kannatavad ja seda ei tohiks lubada – mitte keegi ei tohiks kannatada. Oluline on, et ühiskonnas toimuks hoiakute ja käitumise muutmine alkoholi liigtarvitamise suhtes. Kampaania osaks on veebileht www.passiivnejoomine.ee ja Facebooki leht „Keegi ei tohi kannatada". Kevadel ja sügisel võib näha ning kuulda ka tele- ja raadioreklaame.