Passiivne joomine pere ja kodu kontekstis

Alkohol on ülivõimsalt kõige kummalisem ja vasturääkivusi täis aine/toode/jook, mida inimene on kunagi tarbinud. Aastatuhandeid on seda joodud, samas alles viimased kolm-neli aastakümmet on meieni toonud teaduslikud avastused, mis on näidanud, kui suur on selle aine negatiivne mõju inimorganismile.

Kaks suurimat uut teadmist peituvad sõnades teratogeen ja kantserogeen. Teratogeen viitab aine mõjule (avastati 1970. aastate keskel), mis kahjustab loote arengut selle arenguperioodil. Alkoholi kantserogeenne ehk vähkitekitav mõju avastati alles 1980. a-te lõpus ning täna teatakse otsest seost alkoholi tarvitamise ja seitsme erineva vähivormi vahel. Kusjuures mõlemad toimed algavad väikeste ja niinimetatud mõõdukate koguste puhul. Risk kasvab loomulikult vastavalt tarbitud koguste kasvule.

Neid kahte üliolulist fakti ei teatud kõigi nende aastatuhandete jooksul, mil inimloom on oma kultuuri mitmes mõttes pannud koostoimlema just alkoholiga. Oleme lääne ühiskonnana justkui alkoholist läbi imbunud ja mõte alkoholivabast elust paistab sageli äärmuslusena.

Alkohol on lahutamatu osa pidutsemise ja tähtpäevade pühitsemise kontekstist. Alkohol omab olulist rolli isegi religioossetes rituaalides. Ning alkoholitööstuse kavala ja eduka turundamise tulemusena on alkohol sidunud ennast lahutamatult ka spordi ja kultuuri jälgimisega. Samas ja samal ajal toob alkohol kaasa loendamatu hulga ühiskondlikke, sotsiaalseid ja tervishoidlikke probleeme. Alkohol põhjustab kokku üle 60 erineva haiguse ja on maailmas põhjuseks 3,3 miljonile surmale aastas. Sellega seondub suur materiaalne ja majanduslik kahju. Alkoholi põhjustatud sotsiaalne kahju EL-is maksab näiteks 155,8 miljardit eurot aastas.

Need on mõned emotsioonitud statistilised numbrid. Paraku seonduvad iga surma, haiguse, vigastuse, invaliidsuse, vägistamisjuhtumi, mõrva, vandalismi, röövimise... taga inimeste elud, tunded ja kodud.

Just kodu ja perekond on see, mida alkohol tegelikult kõige valusamalt rüüstab. Ja lapsed on selles pildis kõige kaitsetumad ja ohustatumad. 12% Euroopa lastest elab peredes, mis on alkoholi poolt negatiivselt mõjutatud. See on Euroopa keskmine näitaja. Meie elame teadaolevalt Euroopa selles piirkonnas, kus juuakse kõige enam. Kõige enam maailmas. Euroopa tarvitab teiste kontinentidega võrreldes selgelt kõige enam alkoholi ja Ida-Euroopa tarbimine tõuseb omakorda Euroopas selgelt esile. Niisiis, kui palju võib meil olla neid lapsi, kelle lapsepõlv on seeläbi ohustatud ja ehk koguni rikutud? Kui palju on neid lapsi, kes on passiivse joomise olukorras?

Passiivne joomine

Mis on passiivne joomine? Olukord, kus kellegi alkoholi tarvitamine mõjutab ja kahjustab teisi tema ümber. Tegelikult täpselt nagu passiivne suitsetamine, ainult et palju laiahaardelisemal moel. See võib alata, kui tulevane ema joob raseduse ajal ning sõna otseses mõttes sunnib oma veel sündimata lapse jooma (mäletate, teratogeenne mõju). See võib väljenduda joobes juhi tekitatud avariis, kus keegi saab surma või vigastada. See võib väljenduda vägivaldses rünnakus, kus joobes inimese rünnak lõpeb vigastuse või surmaga. Üle poolte vägivallajuhtumite taga Eestis on alkohol. See võib väljenduda vägistamisjuhtumis, kus keegi, kes joobe tõttu ei oma enam mingit kontrolli, sunnib ennast vägisi teisele peale. See väljendub ka öörahu rikkumises, kus kortermaja elanikud ei saa magada, kuna ühes korteris on alkohol võimust võtnud. Vandalism, ahistamised, solvangud... seda nimekirja saab lugema jäädagi. Nii on meil omamoodi kõigil alkoholiprobleem ja seega osaleme passiivselt joomises, kuna kõik need kulud, alates alkohooliku haiglakuludest kuni vangla- ja kohtukuludeni välja, maksame meie ühiselt kinni.

Kuid kõige ohtlikum passiivse joomise kontekst on siiski kodus. Perevägivald nii naiste kui laste vastu toimub sageli just alkoholi mõjul. Jah muidugi, alkohol ei ole selle ainus ja sageli mitte ka peamine põhjus, kuid see toimib justkui õli nende vägivallarataste vahel.

Alkoholi tarvitamisega seotud küsimust võetakse valdavalt väga isiklikult ja see on tõenäoliselt ka põhjus, miks kuuldavasti ka paljudel arstidel on oma patsientidega sel teemal keeruline rääkida. Justkui tikuks teise inimese eraellu ja justkui süüdistaks inimest liigses tipsutamises. Aga kasutame seda meie mõlemi jaoks turvalist keskkonda, mina olen oma kodus arvuti taga ja kirjutan seda, sina privaatses üksinduses seda lugemas. Nii ma siis küsin: kuidas on sul lood alkoholi tarvitamisega? Kuidas see mõjutab sinu kodu? Kas see tekitab probleeme sinu abikaasale? Mil moel võiks see mõjutada sinu lapsi?

Tähtsam kõigest sellest, mida mina siin võin kirjutada, on see, mida sina nüüd nendele küsimustele vastates endale tunnistad. Kuid ma suunaksin su mõtlemist mõne lisamõttega. Nii mõneski alkoholi ja laste teemalises vestlusringis on küsitud, kas vanemad peaksid siis alkoholi tarvitamisest laste pärast sootuks loobuma? Arvatakse, et ehk on hoopis vastutustundlikum lastele just õpetada vastutustundlikku alkoholitarvitamist ja näidata, milline võiks olla tervislik suhe alkoholiga. Olgem ausad, valdavalt usume me sellistesse teooriatesse oma eluviiside kaitsmise, mitte laste heaolu silmas pidades.

Aastaid tagasi tehti 2–6-aastaste lastega eksperiment, suunates nad rollimängus poodi, et jälgida, mida nad ostavad. Lapsed, kelle vanemad joovad alkoholi (kasvõi kord kuus), "ostsid" mitu korda suurema tõenäosusega mängupoest alkoholi.

Lapsed matkivad oma vanemaid – see ei ole muidugi mingi uus avastus. Paljudes ja tõenäoliselt enamikes asjades on see ju positiivne nähtus. Me anname edasi oma väärtusi, ka positiivseid huvisid ja oskusi. Probleem on selles, et see jäljendamine ei piirdu positiivsete asjadega. Nagu me igaüks lapsevanematena oleme kogenud, mingil põhjusel paistavad negatiivsed ütlemised ja kombed justkui eriti kergesti lastele külge jääma.

Eestlaslik alkoholitarvitamine, ja kõik mis sellega seondub, on üks sellistest nähtustest, mis kandub põlvkonnast põlvkonda. Taas ja taas sünnib peale uus generatsioon, kelle silmis alkoholitarvitamine on justkui normatiivne käitumine ja sellest hoidumine pigemini kummaline hälve. Me ehitame ühiskonda, kus laps kasvab suurema tõenäosusega alkoholi tarvitajaks kui selle mittetarvitajaks. Aga eks inimesed teevad vabu valikuid, kas mitte? Mõeldes sellele ühiskondlikule survele, nõrgale regulatsioonile, massilisele reklaamile ja ka täiskasvanute eeskujule, kas see on ikka vaba valik?

Üks levinud müütidest on see, et kui me õpetame oma lapse turvalises kodukontekstis alkoholi mõõdukalt tarbima, siis see ennetab kuuri taga salaja joomisi. Kostub ju mingil moel loogiliselt, kuid sellel puudub igasugune tõenduspõhi. Vastupidiselt, on mitmeid uurimusi, mis näitavad vastupidist. Mida varem lubatakse lapsel alkoholi tarvitada, seda suurema tõenäosusega hakkavad nad alkoholi liigtarbima ning tekivad alkoholiga seotud probleemid. Viimane selline uurimus tuli avalikuks alles eelmisel nädalal. USA-s Browni Ülikoolis läbi viidud uurimuse kohaselt need lapsed, kellel on lubatud alkoholi tarbida juba 11-aastaselt, hakkavad neljakordse tõenäosusega alkoholi liigtarvitama või joovad keskkooliperioodil ennast purju. Üks teine, Hollandi uurimus näitas, et mida enam 13–15-aastased noored joovad alkoholi kodus koos oma vanematega, seda rohkem joovad nad ka kodunt väljapool ning seda suuremad probleemid neil alkoholiga kaasnevad.

Meil on oluline ühiskonnana tunnistada – meie oleme oma laste alkoholiprobleemi põhjustajad. Seda nii läbi koduse eeskuju kui ka tänu ühiskonna reguleerimisele, kus alkohol on odav, kergesti kättesaadav ja rohkelt reklaamitud. Vaatamata kohatistele sõnadele me justkui sooviksime, et kõik võimalikult palju jooksid.

Ühiskondlikud muutused tekivad aeglaselt. Nende poole tuleb liikuda. Eelmisel kuul andis Läti Tervishoiuministeerium välja pikaajalise visiooniga dokumendi, mille kohaselt on 2065. aastal meie lõunanaabrite juures ainult 1% alkoholitarvitajaid ja suitsetajaid. Nägemus ühiskonnast, kus inimesed elavad tervislikult. Utoopia? Või suund, mille poole liikuda. Eile avaldatud koalitsioonileppes on kirjas, et aastaks 2030 peaks Eestis alkoholitarvitamine vähenema poole peale. Ka see on ülimalt suur eesmärk. Uue valitsuse jaoks muidugi lihtsalt deklaratsioon, sest neid ei saa ju selle eest kuidagi vastutama panna, kuid samas siiski oluline väljendus suuna kohta.

Kuidas on meie kodudega? Muutused võivad seal aset leida palju kiiremini. Kui keegi kannatab, ühel või teisel moel, teise käitumise pärast, kas ei oleks aeg muutuseks? Jõudu selleks.

www.passiivnejoomine.ee
facebook.com/passiivnejoomine