Millal saab alkoholiprobleemist sõltuvus?

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliiniku arsti Ants Kase sõnul ei esine sõltuvushäire praktiliselt kunagi üksi, enne seda on kas psüühikahäire või on see kuidagi sõltuvuse teket mõjutanud.

«Ravimata alkoholikasutuse häire põhjustab ulatuslikke ja kauakestvaid ebasoodsaid muutusi vaimses tervises. Alkoholist tingitud tervisekahjud oleks vähendatavad õigeaegse ja efektiivse raviga,» rõhutas doktor Kask Eesti Karskusliidu konverentsil.

Millal saab probleemist sõltuvus?

Sõltuvuse puhul on oluline silmas pidada, et kui algselt tarvitatakse alkoholi selle meeldivate omaduste ja mõju tõttu, siis hiljem tekib pööre ning seda kasutatakse pigem negatiivsete tunnete vältimiseks. Et täpsustada, millal on alkoholitarvitamine probleemiks ja millal tekib sõltuvus, tuleks vaadata alkoholi koguseid, mis korraga tarvitatakse ning nende sagedust nädala jooksul. Soovituslik alkoholikogus täiskasvanule oleks kaks annust päevas ning nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Kui inimene hakkab mõtlema, kui palju alkoholi ta liitrites nädala jooksul tarbib, mõjub see üldiselt kainestavalt.

Lisaks kipub sõltuvusest rääkides tekkima suur terminoloogiline segadus. Addiction terminit kasutatakse siis, kui midagi väga meeldib, aga ei tähenda veel, et oleks sellest sõltuv. Dependence termini puhul eristatakse aga psüühilist ja füüsilist sõltuvust.

Ise abi otsimine lükkub üldiselt kaugesse tulevikku

Austraalia hiljutise uuringu kohaselt ei tule kolm viiendikku inimestest ise mitte kunagi ravile, kui me ei tee midagi ja laseme tal alles siis pöörduda, kui ta avastab, et midagi on kehvasti. Patsient pöördub ravile alles siis, kui sõltuvushäire on kestnud 20 aastat. Psüühikahäire võib see-eest soodustada seda, et sõltlane tuleb ravile abi otsima.

On püütud ka analüüsida, mis oleks kõige efektiivsemad sekkumisviisid. Motiveeriva intervjueerimisega õnnestub veidi vähendada suurtarvitajate absoluutset alkoholitarvitamist. Tihti saabub ka juba haiglas viibides kainestav hetk ja inimesed hakkavad elu üle järele mõtlema. Farmakoloogilised sekkumised pole eestis väga kasutusel.

Sõltlastel esineb käitumismustreid, mida nad ise tähelegi ei pane

Kask tutvustas ka uuemat teooriat, mil ajupiirkond nimega insula integreerib mitmesuguseid signaale kehast, kuidas alkoholi tarvitades käituda. Inimesed lähevad seisundisse, kus meeleolu langus on püsiv ning otsuseid tehakse kiiresti ja mõtlematult. Sõltlastel on insula piirkond väga aktiivne, nad ei märkagi, mil tegid otsuse võtta uus klaas veini. Alles siis kui nad on alkot tarvitanud, läheb meeleolu paremaks.

Tänapäeval on võimalik veel hinnata, kuidas alkohol mõjutab kognitiivselt käitumist. Näiteks hea uni tõstab ja alko tarbimine halvendab kognitiivset võimekust. Une puhul võib lugeda optimaalseks 7 tundi, alla selle kognitiivne võimekus langeb. Alkoholi puhul ei pea olema suurjooja, et enda tervist kahjustada, piisab ka üksikust tarbimisest.

Raskematel sõltlastel on doktor Kase sõnul rohkem depressiooni ja ärevust. Taastumist sõltuvushäirest mõjutavad ka negatiivsed mõtted, näiteks et inimene ei saa oma eluga hakkama jm. Sõltlased ei pruugi esmalt osatagi oma elu ümber korraldada ja vajavad selleks abi.

Põhjaeurooplased on suurimad kange alkoholi tarbijad

Jane Alop Tervise Arengu Instituudist (TAI) tutvustas 27 Euroopa riiki hõlmavat uuringut. Põhilised mustrid on sealjuures alkoholitarbimise suhtes kultuuriliselt ja ajalooliselt väljakujunenud. Näiteks teavad kõik vahemerelist veinijoomist, ent tihti ei lisata sinna juurde, et see käib koos söömisega. Kesk- ja Lääne-Euroopas ei kaasne joomine niivõrd tihti koos söögkorraga ning vein on asendunud õllega. Õllepubide kultuur on seal väga levinud. Põhjamaades tarbitakse rohkem kanget alkoholi ja kombeks on suurte koguste joomine korraga, mis tekitab tõsise ja raske joobe. Seega eristuvad enese maani täis joomisega eelkõige Põhja- ja Kirde-Euroopas elavad inimesed, kelle seas oleme ka meie.

Uued tuuled alkoholisõltlastega tegelemisel

Lisaks haldab TAI uut alkoholsõltuvusravisüsteemi «Kainem ja tervem Eesti».

«Mismoodi kaasamine ja koostöö hakkab olema, ei julge lubada. Täna on TAI aga huvitatud olema kokkukutsuja ja niitide vahel võrgupunuja, et keegi ei sipleks üksinda. Paneme jõud kokku ja leiame kõige mõistlikuma viisi,» lubab Alop.

Selle esimene eesmärk on teadlikkuse suurendamine. Selle all mõeldakse eriti suhtumise ja hoiakute muutmist inimeste (psühhiaatrid, perearstid, sotsiaaltöötajad jm) hulgas, kes peaksid abistama alkoholisõltuvusega ning kuidas nende kaudu motiveerida ravile pöördumist. Esmalt viiakse läbi uuring, mis üritab välja selgitada tervishoiutöötajate hoiakuid, näiteks müüti, et tervishoiutöötajad ei taha sõltlastega tegeleda. Lisaks korraldatakse koolitusi, kampaaniaid ja konverentse selliste patsientidega töötamiseks.

Teine eesmärk on raviteenuste arendamine ja osutamine, millega peaks püüdma erinevad osapooled kokku viia, et tekiks tervik. Koolituste kaudu on kavas haarata juurde erinevaid huvigruppe, sest näiteks iga alkoholiprobleemiga inimest ei pea ravima psühhiaater, kõik ei ole nii ühekülgne.

Kolmas eesmärk on vormistada sisuliselt lõpusirgel ravijuhend alkoholiprobleemiga patsiendiga käitumisest. Peaks valmima ka patsiendi juhend mis tema silmade läbi vaadatuna annab selgitused ravi kohta, et mõista ravi olemust ja eesmärke.

Anonüümsete Alkohoolikute ühingus peab olema aus iseenda vastu

Anonüümsete Alkohoolikute esindaja Raul ütles, et AA-sse kuulumiseks on eelkõige vaja tunnetada, et suudad olla aus iseenda vastu ning ainuke tingimus liitumiseks on soov joomine lõpetada. Ühingus pole piiranguid ega juhte. Nende poole pöörduvad tema sõnul inimesed, kes ei oska enam kusagilt abi otsida. Tegevus põhineb küll koosolekuvormil, ent see pole nii nagu Ameerika filmides, et juhataja saadab töötaja sinna või et sugulased-sõbrad toovad ta käekõrval. Selliseid juhtumeid küll esineb, aga inimese edasine kulg seal ei pruugi sel viisil olla üldsegi edukas.

Rauli arvates on olemas joodikud ja alkohoolikud. «Alkohoolik tegeleb enda probleemiga ja tunnistab seda. Joodik aga ei katkesta joomisseisundit,» ütleb ta.