Tervislik toitumine ja produktiivsus

Ilmselt teavad paljud, kui oluline on õigesti söömine keha jaoks. See, et toitumine võib mõjutada ka aju tööd, on vähem teada. Tavaliselt seostavad inimesed tervislikku toitumist kaalukaotamise plaani või tervisega üldiselt, harva aga mõeldakse sellele produktiivsuse ehk töö tulemuslikkuse kontekstis.

Seega, jätkem meelde: tervislik toitumine aitab kontrollida kehakaalu ja alandada kolesteroolitaset ning ühtlasi parandada ka keskendumisvõimet, erksust, probleemide lahendamise oskusi ja produktiivsust. Tervislikud toitumisharjumused ja kehaline aktiivsus peaksid olema igaühe elustiili osad.

Uuringud näitavad, et ebatervet toitumist on seostatud 66% suurema riskiga ning vähest kehalist aktiivsus 50% suurema riskiga produktiivsuse alanemisele. Samas kui näiteks suitsetamist on seostatud 28% suurema riskiga produktiivsuse alanemisele.

Ühtlasi näitavad uuringud, et inimeste arvates ei toeta tööandjad tervislikku toitumist. Tööandjad võiks aga mõelda sellele, et tööproduktiivsuse alanemisega seotud kulud maksavad tööandjatele 2–3 korda rohkem kui iga-aastased tervishoiule tehtavad kulutused.

Tervise Arengu Instituudi 2014. aastal tehtud uuringus selgus, et ligi 60% Eesti meestest ja pea pooled naistest on ülemäärase kehakaaluga. Ülekaalu ja rasvumise näitajad on tõusutrendis ka meie laste ja noorte hulgas. Kasvav ülekaalu trend viib nii diabeedi kui südamehaiguste tekkeni.

Pole kahtlust, et tasakaalustamata toitumine mõjutab tööpäeva. See võib viia ärrituseni, tõuseb väsimus ja stressitase, alanevad vaimne efektiivsus, energiatase ning võime selgelt mõelda.

Kuidas vältida neid negatiivseid tagajärgi ja tagada, et produktiivsus püsib kõrge terve päeva jooksul? Toon selleks paar head nippi.

1. Söö tervislik hommikusöök

Produktiivne päev algab juba enne kodust lahkumist. Selleks on vajalik tervislik ja äratav toidukord. Päeva peab alustama n-ö täispaagiga. Seejuures on oluline, et tangitakse õiget kütust, et oleks tagatud parem keskendumisvõime ja ühtlane energiatase läbi terve hommiku. Piirduda ei tohiks kaasahaaratava saiakesega, mis võib teha rohkem kahju kui head. Selle asemel jää järgmiste toidurühmade juurde:

• Värsked puu- ja köögiviljad on kõige parem valik, kuid alati sobib ka külmutatud alternatiivide kasutamine. Hea valik on ka puu- ja köögiviljamahlad või smuutid, kuhu pole suhkrut lisatud. Kontrolli, et valid 100%-lise mahla.
• Täisteratooted: külmad või kuumad teraviljatooted, täistera saia- või leivatooted.
• Madala rasvasisaldusega valgud. Head valikud hommikusöögiks on munad ja lahjad lihatooted (nt veiseliha, kanaliha ja kala).
• Madala rasvasisaldusega piimatooted. Proovi madaldatud rasvasisaldusega piima, rasvavaba jogurtit ja juustu täisrasvaste toodete asemel.

2. Ära jäta toidukordi vahele

Kui tööl või koolis on kiire, võib lõunapaus olla esimene asi, mis vahele jäetakse, kuid see ei tohiks nii olla. Toidukordade vahelejätmine on vale kokkuhoid, mis viib kiiresti madala energiataseme ja alanenud produktiivsuseni. Ilma regulaarse, kõrge toitainelise väärtusega toidu varuta päeva jooksul, ei saa keha neid vitamiine, mineraalaineid ja valke, mida ta vajab.

Endiselt on levinud ka müüt, et toidukordade vahelejätmine vähendab vöökoha ümbermõõtu. Vastupidi - keha kipub puudu jäänud toidukordi hiljem kompenseerima. See viib omakorda lihasmassi vähenemiseni ja rasvaprotsendi suurenemiseni, ning seda tavaliselt vöökohas.

3. Paki lõuna kaasa

Vältimaks toidukordade vahelejätmist või ebatervisliku kiirtoidu hankimist, paki oma lõuna ise kaasa. See tagab, et saad just neid toite, mida vajad. Näiteks võileivad täisteraleiva või -saiaga või vrapid, millel on lahja täidis tuunikalast, keedetud munadest või lahjadest lihadest nagu kalkun või kana. Võta kaasa ka väike karbike tükeldatud köögivilju, mandleid, müslibatoon, banaane või õunu täiendavateks vahepaladeks päeva jooksul, et hoida oma aju ja keha tööhoos.

Toitlustamine töökohal – millest alustada?

Tervise edendamise elluviimise eest töökohal vastutab firma- või asutuse juht. Sealjuures on üheks olulisemaks ülesandeks tervislike toiduvalikute pakkumine ja terve elustiili propageerimine. Seeläbi vähenevad töötajate haiguspäevad, tööõnnetused ning tõusevad produktiivsus ja moraal.

Tervise Arengu Instituut on välja töötanud soovitused tervisliku toitumise tagamiseks töökohal. Järgnevalt viis punkti, millele toetudes protsessi alustada:

• Kas organisatsioonisiseselt on määratud töötajate tervise eest vastutav ametikoht või töörühm, kes on koostanud töökoha tervise edendamise plaani?
• Söömise korraldamine: kas töötajatele on tagatud ligipääs puhtale joogiveele? Kas töötajatel on söömiseks võimalik kasutada sööklat, söögiruumi, kööginurka?
• Organisatsioonis tegutsev kohvik või söökla: millistele vahetustele on toitlustamine tagatud? Kas toitlustaja pakub menüüs puu- ja köögivilju, salativalikut ning jookide valikut (nt mineraalvesi, mahlad, piimatooted)?
• Toiduautomaadi olemasolu: kas automaadi olemasolu korral on võimalik sealt osta värskeid või kuivatatud puu- ja köögivilju, täisteratooteid, mahla, võileibu?
• Teavitus ja nõustamine: kas organisatsioon pakub tervisliku toitumise alast teavitust või koolitust?

Artikkel ilmus ajalehes Terviseuudised (10.06.2015)