Eesti elanik kulutab päevas söömisele üle tunni

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.

Seoses Eesti toidu kuu tähistamisega võttis Statistikaamet 2010. aasta ajakasutuse uuringu tulemused taas ette, et meelde tuletada, kui palju aega Eesti elanikud söögitegemisel ja söömisele kulutavad. Ajakasutust uuritakse iga kümne aasta järel, sest paari aastaga ajakasutuses suuri muutusi ei toimu.

Mehed kulutavad päevas söömisele veidi enam aega kui naised (mehed 83 ja naised 79 minutit). Söögitegemisega on aga vastupidi – naised kulutavad söögitegemisele päevas keskmiselt 78 minutit, mehed aga üle kolme korra vähem (24 minutit). Võrreldes 2000. aastaga on söögitegemisele kulutatud aeg kokku vähenenud 11 minuti võrra: meestel viis minutit ja naistel 17 minutit. Selle põhjustas suure tõenäosusega restorani- ja väljas söömise kultuuri areng ja populaarseks muutumine. Aastal 2015 on kohvikuid ja restorane kõikidele maitsetele ja erinevates hinnaklassides – inimesed naudivad väljas söömist veelgi rohkem kui 2010. aastal, olgu selleks siis külaskäik gurmeerestorani või mahe-tänavatoidukohvikusse. Samas tehakse ka kodus palju süüa, mistõttu on raske prognoosida, kas järgmise uuringu ajal on söögitegemisele kulutatud aeg pikem või lühem kui 2010. aastal.

Nädalavahetuse söömisharjumused erinevad tööpäevade omast

Söömisele ja söögitegemisele kulutatakse kõige rohkem aega laupäeviti ja pühapäeviti. Kui nädala sees panustatakse rohkem aega õhtusöögile, siis nädalavahetusel on olulisemal kohal lõunasöök.

Mida rohkem vaba aega, seda rohkem aega kulub söömisele

Kõrgharidusega inimesed valmistavad toitu kauem, kuid kulutavad söömisele vähem aega kui põhi- või keskharidusega inimesed. Kõrgharidusega inimestel on ilmselt paremad võimalused teha keerulisemaid ja seejuures aeganõudvamaid sööke, samas on neil vähem aega, et tehtud toitu nautida.

Selge on see, et inimene, kellel on rohkem vaba aega, kulutab seda ka rohkem söömisele ja selle valmistamisele. Seda tõestab ka vanuseline jaotus – 65-aastased ja vanemad söövad päevas keskmiselt 92 minutit, 25–44-aastased aga ligi 15 minutit vähem.

Metoodika

Statistikaamet korraldab ajakasutuse uuringut iga 10 aasta tagant. Viimane uuring toimus 2010. aastal. Ajakasutuse uuringuga saab ülevaate inimeste ajakasutusest ning meeste ja naiste ajakasutuse erinevustest. Uuring on rahvusvaheliselt harmoneeritud ja seda viivad läbi paljud Euroopa riigid.

Ajakasutuse uuringu üldkogumi moodustavad Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, välja arvatud pikka aega ehk üle aasta sellistes institutsioonides nagu hooldekodu, vangla jm viibijad. Alalisteks Eesti elanikeks loetakse isikud, kes on viibinud või kavatsevad Eestis viibida üle aasta. Valim on võetud süstemaatilise valikuga ASi Andmevara rahvastiku andmebaasis olevate 18-aastaste ja vanemate isikute hulgast. Valimisse kuulus esialgselt 7500 leibkonda. Iga valimisse sattunud isik kaasas leibkonna.

Andmed on saadud leibkonna- ja isikuküsitluste läbiviimisel ning inimeste täidetud päevikutest, kuhu nad märkisid oma tegevused päeva jooksul. Iga vähemalt 10-aastane leibkonnaliige täitis päeviku ühel argipäeval (s.o ühel päeval esmaspäevast reedeni) ja ühel nädalavahetuse päeval (s.o kas laupäeval või pühapäeval). Peale selle pidid töötavad inimesed täitma nädalapäeviku töötundide kohta.