Ärksameelsus aitab hoida ja edendada vaimset tervist

Muutused, väljakutsed ja emotsionaalselt laetud kriisid on meie elu loomulik osa. Kuidas sealjuures säilitada enda sisemine tasakaal ja heaolu?

Inimese heaolu, vaimne tervis ja elukvaliteet on olulisel määral seotud positiivsete ja negatiivsete emotsioonide hulgaga tema elus – millise tähenduse inimene ise oma elusündmustele annab ja milline on tema emotsionaalne kompetentsus. Sageli ei panda tähelegi negatiivseid mõtteid ja normatiivset sisekriitikat, mis heaolu mõjutavad ja vähendavad. Emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine ja liigne perfektsionism võivad kaasa aidata ärevushäirete ja depressiooni kujunemisele.

Hea vaimne tervis on inimõigus ja me oleme seda väärt! Igaüks saab alustada iseendast – aga kuidas?

Heaolu säilitamisel ja edendamisel on kriitilise tähtsusega omandada oskus end negatiivsusest välja lülitada. Rahvusvaheliselt koguvad aina enam jaksu enesejuhtimise psühholoogia teadusuuringud, mis on selgitanud selge teadvuse, pideva ärksameelsuse ehk mindfulnessi kasutamist enda seisundi märkamisel ja suunamisel. Ärksameelsus on võime ja oskus pöörata tähelepanu enda kogemusele käesolevas ajas ja ruumis, seda hinnanguvabalt analüüsides ja aktsepteerides. Muremõtted juhtunust ja veel juhtuda võivatest katastroofidest tulevikus asenduvad teadliku keskendumisega hetkeseisundile. See on tähelepanu suunamine enda mõtetele, emotsioonidele, füüsilisele seisundile, samuti ka ümbritsevale maailmale.

Selge teadvuse hoidmine sarnaneb meditatsioonile ja on arendatav. Läbi teadliku kohaloleku ja püsiva ärksameelsuse suureneb inimese arusaam iseendast ning paraneb võimekus enda juures ära tunda negatiivseid mõttemustreid, märgata vaimset rahulolematust ja vaimse tervise probleemide tekkimist.

Ärksameelsust praktiseerinud inimeste hinnangutel on sellest kujunenud nende elufilosoofia ja nende elu loomulik osa. Teadlikkus iseenda seisundist aitab vabaneda harjumuspärastest "autopiloodil" käitumisviisidest, depressiivsetest mõtetest ja muretsemisest, väheneb impulsiivne käitumine ning suureneb võime uurida enda mõtteid ja tundeid teiste süüdistamise asemel. Järk-järgult kujunevad ümber pingeid tekitavad käitumis- ja mõttemustrid, asendudes meelerahu, aktsepteerimise ja õnnetundega.

Teadusuuringud on toonud välja mindfulnessi kasutegurid nii lastele kui täiskasvanutele järgmistes valdkondades:

• Väheneb psühholoogiline distress, paranevad probleemilahendamise oskused, suureneb motivatsioon ning rohkem aega pühendatakse lõõgastumisele.
• Paraneb vaimne tervis, vähenevad negatiivsed emotsioonid, ärevus ja depressioon.
• Suureneb heaolu, paraneb enesekindlus ja toimimisvõime. Saavutused ja õnnestumised toovad kaasa rahulolu iseendaga.
• Suureneb avatus ja paraneb kaastunne ümbritsevatesse inimestesse. Märkimisväärselt paranevad suhted ümbritsevate inimestega.
• Paraneb kognitiivne võimekus ja tähelepanelikkus, suureneb otsustusvõime ja võime paindlikult reageerida väljakutsetele.
• Paraneb võimekus nii töö- kui õppetegevuses, seatakse eesmärke ja paraneb enesemotivatsiooni võimekus.

Ärksameelsus ehk mindfulness on võimas eneseabivõte enda heaolu ja vaimse tervise edendamisel ning see on kättesaadav vahend kõikidele enda tervisest hoolivatele inimestele.

Tõenduspõhiselt häid tulemusi mindfulnessi arendamisel on andnud eesmärgipäraselt koostatud sekkumisprogrammid koos individuaalse praktikaga. Haridusasutustes rakendatud sekkumisprgrammide kohta saab rohkem infot http://www.mindfulschools.org.

Lisalugemist:
* Flook, L., Goldberg, S. B., Pinger, L., Bonus, K., & Davidson, R. J. (2013). Mindfulness for teachers: A pilot study to assess effects on stress, burnout, and teaching efficacy. Mind, Brain, and Education, 7, 182-195.
* Kuyken, W., Watkins, E., Holden, E., White, K., Taylor, R. S., Byford, S., et al. (2010). How does mindfulness-based cognitive therapy work? Behaviour Research and Therapy, 48, 1105 - 1112.
* Weare, K. (2014) Evidence for Mindfulness: Impacts on the Wellbeing and Performance of School Staff. Mindfulness in School Project.

 Laupäeval, 10. oktoobril tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päeva. Sel puhul toimub Tallinnas, Rocca al Mare kaubanduskeskuses vaimse tervise mess „Hea enesetunde heaks", kus vaimse tervise spetsialistid jagavad nõuandeid, kuidas hoida oma vaimset tervist ning kuhu pöörduda toetuse ja abi saamiseks. Lisaks toimuvad terve oktoobrikuu jooksul üle Eesti ka vaimse tervise töötoad.

Image courtesy of dream designs at FreeDigitalPhotos.net