Milline on Eesti noorte tervis?

Eestis viiakse regulaarselt läbi mitmeid tervisekäitumise uuringuid. Viimased andmed Eesti noorte tervise kohta pärinevad Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (Aasvee & Rahno 2015). See on osa ulatuslikust rahvusvahelisest noorukite uuringust, mida viidi 2013/2014. õppeaastal Eestis läbi kuuendat korda.

Praeguseks osaleb uuringus 44 Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki. Uuringu sihtrühmaks on 11-, 13- ja 15-aastased õpilased ning see põhineb 4057 Eesti õpilase andmetel. Uuring toimub iga nelja aasta tagant ning Eestis viib seda läbi Tervise Arengu Instituut.

Kuna kooliõpilaste tervisekäitumise uuring kogub 11−15-aastaste kooliõpilaste andmeid, on artiklis võrdluseks välja toodud ka 2014. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (Tekkel & Veideman 2015) tulemusi. Kõnealune uuring viidi läbi 16−64-aastaste seas, osales 2575 inimest. Uuring pakub lisaandmeid noorte täiskasvanute (16−24-aastased) tervisekäitumise jälgimiseks.

Hinnang eluga rahulolule ja terviseseisundile

Hinnangud oma tervisele ja eluga rahulolule peegeldavad nii vaimset kui füüsilist heaolu – rahulolu oma elukeskkonna, tervise, emotsionaalse seisundi ja võimalustega, mida elu pakub. Viimase kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on 88% 11−15-aastastest õpilastest oma eluga üle keskmise rahul. Vanemaks saades eluga rahulolu väheneb, eriti tüdrukute hulgas. Kui 11-aastaste tüdrukute seas on 90% oma eluga rahul, siis 15-aastaste seas on eluga rahulolevate tüdrukute osakaal vähenenud 78%-ni.

Joonis 1. Hea või väga hea tervisehinnanguga 11−15-aastased õpilased (%), 2006−2014

Oma tervist hindas 2014. aastal väga heaks 33% ning heaks 54% 11−15-aastastest õpilastest (Joonis 1). Vanuse kasvades väheneb õpilaste hulk, kes annavad oma tervisele positiivse hinnangu. Halvem hinnang oma tervisele on seotud kehvade peresuhete ning riskikäitumisega – negatiivse hinnangu tervisele andnud noored tarvitavad tubakatooteid, alkoholi ja kanepit 2−3 korda enam kui positiivse hinnangu andnud noored. Samuti on oma tervist halvaks hinnanud noortel esinenud pea 3 korda suurema tõenäosusega depressiivseid episoode.

Laste vaimne tervis

Vaimne tervis on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema heaolu ja toimimise alus. Vaimne tervis mõjutab otseselt inimese toimetulekut ja hakkamasaamist elus – tema tervisekäitumist, võimet õppida ning lõpetada edukalt kool, leida endale rahuldustpakkuv töö, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus.

Stress ja depressioon

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus küsiti noortelt, kas neil on esinenud viimase aasta jooksul perioode, mil nad on end kahe või enama nädala kõikidel päevadel tundnud nii kurva ja lootusetuna, et loobusid tavalistest tegevustest.

Joonis 2. Viimasel aastal depressiivseid episoode kogenud 11−15-aastaste õpilaste osakaal (%) soo järgi, 2006−2014

2014. aasta uuringu järgi on depressiivseid episoode esinenud ligikaudu igal kolmandal õpilasel 11–15-aastaste vanuserühmas (Joonis 2). Depressiivseid episoode on esinenud tüdrukutel rohkem kui poistel. Võrreldes 2010. aasta andmetega on mõnevõrra suurenenud nende laste osakaal, kellel on esinenud depressiivseid episoode.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi oli 2014. aastal kogenud viimase kuu jooksul peaaegu talumatut stressi 2% noortest ning tavapärasest suuremat stressi 15% noortest 16–24-aastaste vanuserühmas. Viimase kuu jooksul oli varasemast tunduvalt suuremat masendust ja õnnetuolekut samas vanuserühmas kogenud 4% meestest ja 8% naistest.

Suitsidaalsus

Kõige tõsisem halva vaimse tervise avaldumisviis on suitsidaalsus (enesetapumõtted ja -katsed ning enesetapud). 10−24-aastaste vanuserühmas olid noorte peamisteks surmapõhjusteks 2014. aastal enesetapud ja sõidukiõnnetused (Tervisestatistika... 2015), mis on mõlemad ennetatavad ja kõigi ühiskonnaliikmete koostöös ära hoitavad surmapõhjused. Rõõm on aga tõdeda, et viimase 10 aasta jooksul on suitsiidide arv Eesti 10−24-aastaste noorte seas vähenenud 33-lt 2005. aastal 22-ni 2014. aastal (Tervisestatistika... 2015).

Muret tekitab endiselt suur poiste suitsiidide arv – 2014. aastal võttis endalt elu 21 noormeest ja 1 neiu, 2013. aastal 16 noormeest ja 2 neiut vanuses 10−24 aastat.
Viimase Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel oli 2014. aastal kogenud elu jooksul enesetapumõtteid 18% meestest ja 21% naistest 16−24-aastaste vanuserühmas, viimase 12 kuu jooksul oli neid mõtteid esinenud 11%-l meestest ja 8%-l naistest. Samas vanuserühmas oli elu jooksul teinud enesetapukatse 4% noortest.

Uni ja unehäired

Uni ja selle kvaliteet mõjutab oluliselt võimet tulla toime igapäevaelu nõudmistega, olla terve ja tunda ennast hästi. 2014. aasta uuringu järgi esineb uinumisraskusi vähemalt kord nädalas pea igal viiendal 11−15-aastasel õpilasel, sealhulgas 9% poistest ja 12% tüdrukutest kogeb probleeme magama jäämisega peaaegu iga päev. Alates 2002. aastast on järjepidevalt suurenenud igal nädalal uinumisraskusi kogenud õpilaste hulk, püsides 2010. ja 2014. aastal stabiilselt 18% juures. Uinumisraskused on seotud kehva enesehinnangulise tervise, kehvade peresuhete ning raskusega jagada oma muresid nii ema kui isaga.

Joonis 3. Koolipäevadel soovitatavast uneajast vähem maganute jaotus soo ja vanuse järgi (%)

Soovitatav uneaeg 11-aastastel on 8–9,5 tundi ja 13−15-aastastel 7,5–9 tundi (Aasvee & Rahno 2015). 2014. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi magab iga viies 11-aastane ja kolmas 15-aastane alla soovitusliku normi (Joonis 3). Mida vanemaks lapsed saavad, seda vähem magavad nad oma soovitusliku normi piires. Vähene magamine on seotud halbade peresuhete ja kehva enesehinnangulise tervisega ning suurendab 2 korda tõenäosust suitsetamiseks ja alkoholi tarvitamiseks.

Ka 16−24-aastaste seas on üleväsimus ja unehäired levinud. 2014. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on viimase aasta jooksul tihti tundnud ennast üleväsinult 33% meestest ja 53% naistest; viimase kuu jooksul on esinenud unetust ja unehäireid 23%-l meestest ja 35%-l naistest 16−24-aastaste seas.

Internet ja ekraaniaeg

Laste vaimset tervist mõjutab üha enam nii internet ja internetis viibitud aeg kui ekraaniaeg (TV, arvuti jm elektroonilised seadmed). 2014. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi veedavad ligikaudu pooled noored koolipäevadel ekraani taga 5 või enam tundi ning kolmveerand lastest sama palju aega nädalavahetustel (Joonis 4).

Joonis 4. Koolipäevadel ja nädalavahetusel ekraani taga veedetud aja jaotus tundides vanuse järgi (%)

Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu „Digilapsˮ järgi on liigne arvutikasutus seotud halvema meeleolu, üksildustunde, apaatia ja väsimusega ning seda nii poiste kui tüdrukute seas (Konstabel 2015). Eesti õpilaste seas läbiviidud uuring leidis, et tõsine internetisõltuvuse probleem on 4−5%-l 8. klassi õpilastest ning mõningad probleemid on 22%-l sama klassi õpilastel. Liigselt arvutit kasutavad lapsed olid oluliselt väiksema uneaja ja kehalise aktiivsusega. Ka varasemad andmed samal teemal on muret tekitavad: 2010. aasta 9−16-aastaste seas läbi viidud uuring „EU Kids Onlineˮ leidis, et Eesti lapsed on interneti liigkasutamise osas Euroopas esikohal ning meie lastest iga viies on püüdnud tagajärjetult piirata internetis veedetavat aega (Smahel jt 2012).

Tervisekäitumine

Nooruki käitumine võib tema tervist nii toetada kui ka ohustada. Järgnevalt on keskendutud lapse kehalisele aktiivsusele, uimastite tarvitamisele ja seksuaalkäitumisele.

Füüsiline aktiivsus

Iga laps võiks olla mõõdukalt füüsiliselt aktiivne vähemalt 60 minutit iga päev. 2014. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel liigub Eestis piisavalt 16% lastest (21% poistest ja 12% tüdrukutest), sealjuures liiguvad nooremad õpilased rohkem kui vanemad õpilased. Võrdluses teiste uuringus osalenud riikidega liikusid 2010. aastal Eesti lapsed vähem (Joonis 5), sealhulgas olid nii 11-, 13- kui 15-aastaste seas paremad ka meie naaberriikide Läti ja Soome näitajad.

Joonis 5. 11−aastased (%), kes on iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt füüsiliselt aktiivsed, 2010. a riikide võrdlus

2014. aasta andmetel on suurenenud 11−15-aastaste osakaal, kes vähemalt kaks korda nädalas tegelevad intensiivselt kehalise tegevusega – 2010. aastal oli trenni tegevaid noori 60%, 2014. aastal aga 67%. Kehaline aktiivsus on seotud pere majandusliku olukorraga – halva majandusliku olukorraga peredest pärit lapsed liiguvad vähem kui hea majandusliku olukorraga peredest pärit lapsed.

Seksuaalkäitumine

Noorte seksuaaltervise näitajad on viimastel aastatel järjepidevalt paranenud. Alla 18-aastaste raseduste ja abortide arv on vähenenud ning enamiku seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sh HIV puhul on haigestumine langustrendis (Tervisestatistika... 2015). 2014. aastal diagnoositi 10–14-aastaste seas üks ja 15–19-aastaste seas kaks HIVi juhtu. Võrdluseks võib tuua 2001. aasta, kui10–14-aastaste seas diagnoositi 31 ja 15–19-aastaste seas 560 HIVi juhtu (Tervise Arengu Instituut & Terviseamet 2015).

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel on seksuaalvahekorras olnud 13−15-aastaste noorte hulk aastate lõikes veidi vähenenud – kui 2006. aastal oli vahekorras olnud 15% noortest, siis 2014. aastal 12%.

Joonis 6. Viimase vahekorra ajal kondoomi kasutanute jaotus 13−15-aastaste seas soo järgi, 2006−2014

Jooniselt 6 võib näha, et viimase vahekorra ajal kondoomi kasutanute osakaal on õpilaste hulgas 2014. aastal vähenenud 74%-ni. Antud tulemuse valguses on oluline keskenduda enam teismelistele teadmiste andmisele, kuidas hoida end sugulisel teel edasikanduvate haiguste ja soovimatu raseduse eest.

Uimastite tarvitamine

2014. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu põhjal on noorte seas uimastite tarvitamine mõnevõrra vähenenud. Suurenenud on 11−15-aastaste õpilaste osakaal, kes pole kunagi alkoholi tarvitanud: 2006. aastal 28%, 2014. aastal 55%. Samas on alkoholi proovijate osakaal endiselt suur – juba 11-aastaselt on alkoholi proovinud iga neljas noor (39% poistest ja 24% tüdrukutest).

Joonis 7. 13-aastaselt või varem esimest korda purju joonud 15-aastaste õpilaste osakaal (%) riikide võrdluses, 2010. a

Kuigi end 13-aastaselt või varem purju joonud 15-aastaste õpilaste osakaal on 2014. aasta andmetel võrreldes varasemate aastatega vähenenud, oli end varakult purju joonud 2014. aastal siiski iga viies noor (19%). Varasematel aastatel on Eesti noored võrdluses teiste riikidega olnud esimese viie hulgas end varakult purju joonud õpilaste osakaalu poolest (Joonis 7): 2006. aastal esimesed ja 2010. aastal viiendad. 15-aastastest on olnud juba pea pooled (46%) purjus. Ka noorte täiskasvanute seas on purju joomine levinud – umbes kord nädalas tarvitab korraga vähemalt 6 alkoholiühikut 21% meestest ja 6% naistest 16−24-aastaste seas (Tekkel & Veideman 2015).

Ka suitsetamise osas on näha positiivseid trende. Suitsu proovimist alustatakse hilisemas eas – kui 2006. aastal ei olnud sigaretti proovinud 62% 11-aastastest poistest, siis 2014. aastaks oli nende osakaal 85%. Tüdrukute seas olid tulemused vastavalt 82% ja 92%. Suurenenud on mittesuitsetavate noorte hulk, 92% 11−15-aastastest noortest ütles 2014. aastal, et nad ei suitseta (Joonis 8). 15-aastastest suitsetab kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi 17% poistest ja 14% poistest, täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab 16−24-aastastest igapäevaselt 21% meestest ja 12% naistest (Tekkel & Veideman 2015).

Joonis 8. Mittesuitsetavate 11−15-aastaste õpilaste osakaal (%) soo järgi, 2006−2014

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud erinevad alternatiivsed tubakatooted, seda ka noorte seas. 13-aastastest pooled on proovinud ükskõik millist tubakatoodet (sigaret, e-sigaret, huuletubakas, vesipiip). E-sigareti proovimine on noorte seas muutunud sama populaarseks, kui sigareti proovimine – 33% 11−15-aastastest noortest on proovinud e-sigaretti, 36% on proovinud sigaretti. Vesipiipu on proovinud 28% 11−15-aastastest õpilastest ja huuletubakat 13% õpilastest.
Kooliõpilaste hulgas on endiselt populaarne kanepi tarvitamine – iga kümnes 11−15-aastane õpilane on kanepit proovinud, sealhulgas 29% poistest ja 20% tüdrukutest 15-aastaste seas. 13−15-aastastest noortest, kes on kanepit proovinud, on iga teine tarvitanud seda 3 või enam korda. Erinevate uimastite tarvitamine on omavahel seotud. Kanepit proovinud noortest on 90% ka suitsetanud ning 94% tarvitanud alkoholi. Ka noorte täiskasvanute hulgas on kanepi proovimine levinud – 16−24-aastaste seas on kanepit proovinud pea iga teine mees (47%) ja iga kolmas naine (37%) (Tekkel & Veideman 2015).

Kokkuvõte

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring annab kõigile laste ja noortega kokku puutuvatele inimestele olulist infot selle kohta, kuidas noored ennast tunnevad ning milline on nende tervisekäitumine. Uuringu regulaarsus ja ühtne metoodika aitab vaadelda noorte käitumise muutumist ajas ning võrrelda Eesti tulemusi teiste riikidega. Tänu sellele saame teada, mis valdkondadele on oluline enam keskenduda laste heaolu suurendamisel, ning uurida, kas ja kuidas mõjutab noort ümbritsev keskkond tema käitumist ja tervisega seotud otsuseid.

Tänaseks on teada, et kehva tervist ei põhjusta ainult inimesele eluks kaasa antud geenid, seda mõjutavad ka mitmed teised tegurid. Näiteks näeme kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemustest, et halva majandusliku olokorraga peredest lapsed liiguvad vähem. Luues iga noore jaoks ligipääsetavad ja kättesaadavad võimalused liikumiseks, on võimalik parandada noorte tervisekäitumist. Samuti on võimalik vähendada noorte riskikäitumist ja vaimse tervise probleeme, muutes noort ümbritsevat keskkonda kodus, koolis ja kogukonnas toetavamaks.

Viimase kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on mõnevõrra vähenenud noorte uimastite tarvitamine ning suurenenud füüsiline aktiivsus. Samas on mitmed vaimse tervise näitajad võrreldes varasema uuringuga 2010. aastal halvenenud – õpilased on rohkem kogenud depressiivseid episoode, uinumisraskusi ja üleväsimust. Muret tekitab pikk ekraani taga veedetud aeg ning liigne internetikasutus. Ka seksuaalkäitumises on toimunud mõningane langus kondoomi kasutavate noorte osas. Oluline on noortelt kogutud andmeid arvesse võtta ning püüda mõjutada nende tervist ja tulevikku positiivses suunas. Noorsootöötajad saavad mõelda, millised on nende võimalused kogukonnas liikumisvõimaluste suurendamiseks, seksuaaltervise edendamiseks, vaimse tervise toetamiseks, lastevanemate ja noorte harimiseks liigselt internetis veedetud aja ja vähese puhkamise osas, kehvema tervisekäitumisega laste ja noorte igapäevase toimetuleku ja heaolu suurendamiseks.

Noorte tervise toetamisel on oluline roll meil kõigil – nii kodul, koolil, noortekeskustel kui kogukonnal laiemalt. Kõik noortega kokku puutuvad inimesed saavad kavandada oma tegevusi, tuginedes viimaste noorte seas läbi viidud uuringute tulemustele. Hästitoimiva ennetuse kindlaks komponendiks on suhtlemise, enesekehtestamise, enesejuhtimise, emotsioonidega toimetuleku ja otsuselangetamise oskuse parandamine. Seda saab teha nii rollimängude, olukordade läbimängimise, väitluse kui rühmatöö, arutluse või muu aktiivõppe meetodi abil. Hea mõte on suurendada noorte arusaamist sotsiaalsetest teguritest, mis mõjutavad nende tervisega seotud otsuseid. Noorte tervisekäitumise kujundamine on pikk protsess ning nõuab kõigi osapoolte järjepidevat tööd. On aga äärmiselt oluline sellega tegeleda, sest tervis on inimese toimetuleku ja heaolu alus.

1. Aasvee, K., Rahno, J. (2015). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2013/2014. õppeaasta. Tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut
2. Konstabel, K. (2015). Kui head asja saab liiga palju – laste internetisõltuvuse projekti „Digilaps" uuringu tulemusi. Konverents „Laps internetivõrgus" 9.06.2015 Tallinn. http://www.etag.ee/rahastamine/programm-terve/konverents-laps-interneti-vorgus/ (20.07.2015)
3. Smahel, D., Helsper, E., Green, L., Kalmus, V., Blinka, L., Ólafsson, K. (2012). Excessive Internet Use among European Children. − EU Kids Online, London School of Economics & Political Science, London
4. Tekkel, M., Veideman, T. (2015) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut
5. Tervise Arengu Instituut & Terviseamet (2015). HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000−2014. Tallinn
6. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. [e-andmebaas] http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/dialog/statfile2.asp (21.07.2015)