Noore mehe tervist ohustavad liigsed kalorid ja liiga vähe füüsilist pingutust

Kuigi märkimisväärne osa Eesti noortest meestest hindab ise oma toitumist tervislikuks ning teadlikkust toitumisest heaks, kipub suur osa neist olema siiski ülekaalulised. Liigsed kalorid, vähene puu- ja juurvilja tarbimine, vähene liikumine ning muud ebasoodsad elustiiliharjumused süvendavad kehva tervist ja haiguste sagenemist meeste seas. Tervisliku eluviisiga meestel on see-eest kõrgem eeldatav eluiga ning ühtlasi rohkem tervena elatud eluaastaid.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hiljuti lõpetanud õendustudeng ning kiirabiõde Ragnar Vaiknemets räägib oma lõputöös „Elustiil ja toitumisharjumused 25–34-aastaste meeste hulgas“ noori mehi potentsiaalselt ohustavatest terviseprobleemidest.

On uurijaid, kes leiavad, et halb toitumine on sagedasem haiguste põhjustaja, kui vähene liikuvus, alkoholi liigtarbimine ja suitsetamine kokku. Mõned aastad tagasi oli arvatav ülekaaluliste inimeste arv maailmas üle kahe miljardi. Huvi tervisliku toitumise vastu on märgatavalt tõusnud. Seda enam, et järjest tuleb juurde istuva elustiiliga inimesi, kellel on võimalik süüa rohkesti kaloririkast toitu.

Ebatervislikud toitumisharjumused, mis kujunevad välja noores eas sillutavad teed tulevasteks terviseprobleemideks. Enamik noori mehi hindab oma tervist keskmiseks või heaks. Levinud on müüt, et ebatervislik söömine ja vähene liikumine noori mehi ei mõjuta. Isegi kui vanusevahemikus 25–34 ei pruugi veel probleemid ilmneda, on nii mõelda kahjuks väär.

Söömis- ja liikumisharjumused kujunevad juba varasest lapsepõlvest ning kestavad tavaliselt täiskasvanueani. Tervise Arengu Instituudi 2015. aastal avaldatud uuringu järgi on vaid veidi üle poole selle vanusevahemiku mehed normaalkaalus. Ka lõputöö ankeetküsitluses osalenutest 48,8% olid kehamassiindeksi (KMI) järgi ülekaalus. Selgus ka oluline statistiline seos, et kui KMI on kõrge, langeb inimese rahulolu kehakaaluga. Ühtlasi tuli ankeetküsitlusest välja, et pooltel juhtudel (48,92%) ei täidetud füüsilise aktiivsuse ning puu- ja juurviljade tarbimise (48,84%) päevaseid norme. Samuti tegelesid 47,67% vastanutest väga vähest füüsilist pingutust nõudva tööga ja kasutasid liikumiseks peamiselt motoriseeritud transporti (46,51%), mis omakorda vähendas veelgi nende kehalist aktiivsust.

Joonis 1. Igapäevase tegevuse kehaline pingutus

Küsitluse analüüsist selgus et 25–34aastaste meeste teadlikkus toitumisest on enesehinnanguliselt üsna kõrge. Üle poolte vastajatest (66,28%) hindas oma toitumist tervislikuks. Arvestades, et KMI on ligi pooltel meestel normaalsest kõrgem, võib sellest järeldada, et ainult teadlikkusest ei piisa teadmiste edukaks rakendamiseks normaalse kehakaalu tagamiseks. Liigse kaloririkka toidu tarbimine, vähene puu- ja juurvilja tarbimine, vähene liikumine ning muud ebasoodsad elustiiliharjumused süvendavad kehva tervist ja haiguste sagenemist meeste seas. On kindlaks tehtud, et ülekaalulisusel on otsene seos selliste terviseprobleemidega nagu hüpertoonia, teise tüübi diabeet, südamehaigused, insult, hingamisprobleemid ja teatud tüüpi vähktõbi. Noored mehed, keda sellised haigused otseselt ei kimbuta, ei pööra erilist tähelepanu oma toitumisele ning ei otsi ka nõustamist toitumisalastes küsimustes. Kui toetuda statistikaameti andmetele, siis sellest lähtudes peavad hetkeseisuga rohkem kui nelikümmend tuhat Eesti meest vanuses 25–34 tegelema tulevikus potentsiaalsete terviseprobleemidega.

 
Joonis 2. Vastajate hinnang oma toitumisele

Meeste tervis on võetud hiljuti tervishoius päevakorda, kuid efektiivsed toitumisega seotud sekkumised on uurimata ning vähearenenud. Aastal 2014 sai ainult 17,6% ülekaalulistest ja rasvunutest meestest vanuses 25–34 arstilt ning 5,9% muult tervishoiutöötajalt soovituse kaalu langetada. Samas üle poolte uuritavatest meestest leidis, et nad vajaksid toitumisnõustamist. Selgub ka, et need vähesed, kes käisid toitumisnõustamises, said enamjaolt abi oma probleemile.

 Joonis 3. Toitumisnõustamise külastus

 
Joonis 4. Toitumisnõustamise individuaalne vajadus

Sellest teabest võib järeldada, et huvi ei pea tulema ainult arstilt või õelt, vaid initsiatiivi võib ka ise haarata ja uurida tervishoiutöötajalt, kuidas saaks parandada oma tervist iseseisvalt. Isegi väikese kaalu vähenemise tulemusena langevad kliiniliselt olulised südame- ja veresoonkonna haiguse riskitegurid.

Kui alustasin aastaid tagasi oma karjääri kiirabis, olin arvamusel, et erakorraline meditsiin tegeleb peamiselt raskete traumadega, mis vajavad vältimatut esmaabi. Nüüdseks pean tõdema, et suure osa kutsetest moodustuvad kroonilised terviseprobleemid, mis on suure tõenäosusega tingitud ebatervislikest toitumis- ja elustiiliharjumustest. Kiirabis töötades näeb tihti elustiilist põhjustatud ennetatavate haiguste käes vaevlevaid inimesi. Minu kogemuse järgi ei mõista inimesed tihti, kuidas kroonilised haigused tekivad ja milline on nende seos liigse keharasvaga. Sellistes küsimustes soovitan ja julgustan kindlasti oma perearsti ja õega konsulteerima ning vajadusel toitumisnõustaja poole pöörduma.

Tervisliku eluviisiga meestel on kõrgem eeldatav eluiga ning ühtlasi rohkem tervena elatud eluaastaid, nad kogevad elu jooksul vähem tervisega seotud probleeme. Arvan, et teha väikeseid, kuid järjepidevaid samme tervise parandamise ja tervislike harjumuste kujundamise nimel on mõjusam kui võtta ette suurejoonelisi ja rangeid projekte, millest on raske kinni pidada. Rakendades regulaarseid muutusi kehalises aktiivsuses, toitumises ja teistes harjumustes, võttes arvesse tervisliku eluviisi printsiibid, on võimalik saavutada kauakestev normaalkaal lühikese perioodi jooksul.