Kas tervislikult toituda on kallim?

Kui rääkida toitumisest, siis alati leidub inimesi, kes ütlevad, et nad sööksid muidu küll tervislikult ja nii nagu soovitatakse, ent see on liiga kallis. Uute toitumis- ja toidusoovituste valguses oleks paslik vaadata, kas ja kuivõrd kallim on normaalne söömine võrrelduna kiire ja „odava” söömisega.

Tervise arengu instituudi ekspert Tagli Pitsi annab ülevaate kahe menüü võrdlusest - esimene koostatud uutest toitumissoovitustest, teine menüü sisaldas rohkem poest ostetud valmistoite või pooltooteid. Milliseks kujunes hinnavahe?

Tervise arengu instituudi toitumisprogrammis NutriData (www.nutridata.ee) koostati kaks kahe päeva menüüd, eeldusel et nendel päevadel süüakse kõik toidukorrad kodus. Mõlemad menüüd annavad keskmiselt ca 2000 kcal päevas, mis vastab täiskasvanud naisterahva keskmisele päevasele energiavajadusele. Esimene menüü on koostatud lähtuvalt uutest toitumis- ja toidusoovitustest – see sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, lisaks kasutatakse täisteratooteid, kala, vitamiiniga D rikastatud piima, linnuliha, pähkleid-seemneid. Maiustuste hulk oli tagasihoidlik. Kõik road selles menüüs valmistati ise värsketest (või mõnikord ka külmutatud) toiduainetest.

Teine menüü tehti esimese baasil, kuid selliselt, et võimalusel oli kasutatud küll sarnaseid toite, aga poest ostetud valmistoitude või pooltoodetena (mille kilohind näiteks värske kala või liha omast tundub inimesele tihtipeale soodsam olevat). Kuna puu- ja köögiviljade mittesöömise ühe esimese põhjusena tuuakse välja, et need on liiga kallid, siis nende sisaldus teises menüüs oli minimaalne. Samuti oli teises menüüs kasutatud tavalist piima, või asemel margariini, täisteratoodete asemel tavalist leiba-saia. Pähkleid-seemneid selles menüüs ei olnud, seevastu lubati rohkem maiustamist, kuna inimeste ostukorve jälgides paistab selliseid tooteid neis vägagi palju. Toiduainete hinnad pärinevad jaanuari algusest ühest Tallinna Maxima XX kauplusest.

Järgnevas tabelis on toodud kahe menüü mõlema päeva toidud.

Kui võrrelda saadud toidukoguseid (ilma joogiks mõeldud tee, piima, keefiri, vee, mahlajoogita), siis saab esimesest menüüst umbes 1750 grammi ja teisest menüüst umbes 950 g toitu päevas ehk esimesest menüüst saab päeva kohta umbes 800 g toitu rohkem.

Energiasisalduselt on mõlemad menüüd enam-vähem võrdsed, kuid esimeses menüüs olid tasakaalus nii valkudest-rasvadest-süsivesikutest saadud energiakogused, kui ka toidust saadud piisav kogus kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Teises menüüs oli liiga suur osatähtsus rasvadel (ligi 42 %E ehk protsenti energiast maksimaalselt soovitatava 35 %E asemel), eriti aga küllastunud rasvhapetel (16,5 %E soovitusliku maksimaalse 10 %E asemel). Vaatamata sellele, et teises menüüs oli palju maiustusi, jäi süsivesikute osatähtsus energiast allapoole soovitust. Eriti jäi puudu kiudainetest (napp pool soovituslikust kogusest). Teise menüü puhul oli ainuüksi toiduainetest (nt leib, vorst jne) saadud naatriumikogus üsna lähedal kogu päevasele maksimaalsele lubatud kogusele, kuid sellele lisandub veel toidu valmistamisel või toidulauas lisatavas soolast saadav naatrium.

Kui esimese menüüga saab toidust kõik vajalikud vitamiinid-mineraalained kätte, siis teine menüü sisaldab soovituslikus koguses vaid vaske ja vitamiini E. Teine menüü sisaldab eriti vähe vitamiini D (vaid ca 1/5 vajaminevast kogusest),  vitamiini C ja folaate. Viimased on äärmiselt olulised just võrdluseks valitud vanusegrupile, aitamaks rasestumisel ära hoida loote võimalikke väärarenguid.

Menüüsid võib vaadelda ka toidusoovitustest lähtuvalt. Toidusoovitustes antakse keskmine päevane soovituslik portsjonite arv igas toidugrupis ning lisaks ka soovitused toidugruppide sees – mida eelistada, mida vähem süüa. Vaadeldes näidismenüüdes sisalduvaid toidugruppe, võib öelda, et vaadeldud kahe päeva keskmiselt oli esimeses menüüs isegi soovitusest enam köögivilju ja piimatooteid, samas kui lisatavaid rasvu oli ehk õige pisut soovitusest vähem – need „puudujäägid” saab edukalt kompenseerida nädala teiste päevade toiduvalikuga. Teises menüüs seevastu puuduvad puuviljad täielikult, samas on veidi liiga suur lihatoodete ning väga suur maiustuste kogus. Toidugruppide sees on samuti näha, et esimese menüü puhul on valikud kvaliteetsemad ja mitmekesisemad kui teises menüüs.

Toitude sisaldus (portsjonit/päevas) näidismenüüdes toidugruppide kaupa võrreldes toidusoovitustega.

Hinnad on arvestatud täpsete söömiskoguste järgi. Loomulikult on ostukorvi maksumus suurem, tingitult pakendi suurustest, kuid samas kasutatakse üle jäänud toidukogused ära edaspidi.

Mis siis ikkagi on tervisliku toitumise hind? Meie näidismenüüde põhjal tuli ühe päeva hinnavaheks umbes 40 senti ja kuus „hinnavõiduks” umbes 11-12 eurot ning seda 2. menüü kasuks. Samas – 1. menüü puhul oli saadav toidukogus umbes 800 grammi päevas suurem ning lisaks oli see menüü oluliselt mitmekesisem, maitsvam ja kvaliteetsem. Kas oma tervise arvelt kuus paarteist eurot kokkuhoidu ikka on seda väärt? Toidulisandite või hilisem ravimite ostmine tuleb ilmselgelt kulukam.

Menüüde hinnavõrdlus

Alati on võimalik teha muidugi veelgi kallimaid või odavamaid valikuid, kuid üldiselt peakspikema ajaperioodi jooksul n-ö „tervislikum” menüü minema veelgi odavamaks, kuna näiteks kala ei pea olema laual üle päeva, samuti võib valida erinevas hinnaklassis kalade vahel. Valik on teie.