Ericsson Eesti - testid turvalise töökeskkonna heaks

Viis aastat tagasi hakkas Ericssoni Tallinna tehase juhtkonnas idanema mõte hakata tegema uutele, vast ettevõttes tööle asunutele, narkoteste – eelkõige selleks, et iga töötaja tunneks end töö juures turvaliselt. „Meil töötatakse tootmises päris palju tõstukitega, need tõstukid sõidavad ühel alal inimestega. Kui peaks juhtuma, et tööle on lubatud inimene, kes on tarvitanud narkootikume, siis võite ise ette kujutada, mis tagajärjed sellel olla võivad,“ räägib Ericsson Eesti AS tööohtusjuht Olav Erikso.

„Narkoprobleemid on ühiskonnas väga aktuaalsed. Inimestel, kellel ei ole selle teemaga varem kokkupuudet olnud, ei taju sageli päris täpselt, et tegemist on valusa ja levinud probleemiga ühiskonnas. Nägime, et saame panustada ühiskonda, tehes ennetustööd ja tõsta meie töötajate teadlikkust, “ lisab Erikso. Nüüdseks ongi Ericssonis käima lükatud lisaks testimistele ka hariv koolituskampaania narkoprobleemide ennetamiseks ja teadvustamiseks.

Eelmisel aastal tehti tehases kokku 1500 narkotesti. Aasta-aastalt jääb testimisega õnneks järjest vähem inimesi vahele. Ka uute värvatavate hulgas, kuna juba teatakse, et Ericssonis testitakse.

Ericsson ei ole ainus Eesti suurettevõte, kes selliseid teste teeb, tegu paistab olema pigem tõusva trendiga.

Kanepitooteid tarvitades muutub nii maailmataju kui käitumine. Aja- ja ruumitaju, mälu, keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Erinevate tehniliste operatsioonide sooritamine (nt auto juhtimine) on pärast kanepitoodete tarvitamist vähemalt sama ohtlik kui alkoholijoobes, kuna inimese liigutuste koordinatsioon, taju ja valmisolek ootamatustele kiiresti reageerida, samuti tähelepanuvõime on tugevalt pärsitud. Võime autot teel hoida on ühe kanepisigareti suitsetamise järgselt niisama „hea” kui ühepromillise alkoholijoobe korral.(Allikas: "Kaitseme tervist: kanepisõltuvuse märkamine ja ennetamine"; Tervise Arengu Instituut)

Märtsi on Tervise Arengu Instituut oma tervisekalendris pühendanud sõltuvustele, erti kanepisõltuvusele.

Sellest, kuidas Ericssoni Tallinna tehas nii uusi töötajaid kui pisteliselt ka juba varem tööle asunud töötajaid testima hakkas ning kuidas on korraldatud narkoennetuse teavitusprotsess, räägib intervjuus terviseinfo.ee-le Ericssoni Tallinna tehase tööohutusjuht Olav Erikso.

Miks ja millal Ericsson Eesti oma töötajatele narkoteste tegema hakkas?
Kõik sai alguse 2011. aastal. Esimesed signaalid narkoteemadest jõudsid meieni turvameeskonnalt, kellel oli olnud leide ja ettevõttes oli liikuma hakanud info, et on inimesi, kes mõnikord narkojoobes tööl käivad. Meieni jõudis info, et narkoprobleemiga inimesi võib olla ka nende seas, kes on meile just tööle tulemas. See oli periood, kui me värbasime ettevõttesse väga palju uusi inimesi, sadu inimesi kuus.

Kuna tööohutus ja töötajate turvalisus on Ericssonis ka globaalselt prioriteet number üks, siis tekkiski reaalne vajadus, et peame tööle tulevaid inimesi testima hakkama, ohutuma töökeskkonna nimel. Tehase tootmisterritooriumil liigub palju tõstukeid, mis sõidavad ühel alal inimestega ja laos riiulite vahel. See on väga suur risk. Kui näiteks peaks juhtuma, et inimene, kes on tarvitanud narkootikume, sõidab kusagil riiulisse, mis on kaupa täis ja ulatub kõrgele tootmishalli lae alla, siis võite ise ette kujutada, mis võib olla tagajärg. Me ei saanud sellega riskida.

Alguses tekitas narkotestide tegemise plaan ettevõtte töötajate hulgas vastakaid tundeid, aga veidi süvenedes said inimesed aru, et see on eelkõige nende  endi ohutuse ja turvalisuse nimel. Meile on oluline, et töötaja, kes on tööle tulnud, jõuaks siit ka koju tagasi, ikka tervelt. Enne protsessi juurutamist pidasime nõu juristidega, oluline oli, et toimiksime seaduse piirides ja ei rikuks töötajate õigusi.

Esimeste testimiste tulemused olid meile endile ka hirmutavad, positiivseid tulemusi saime rohkem, kui oodata oskasime.  Ühest küljest oli see hirmutav number, teisest küljest saime veendumuse, et olime alustanud õige asjaga.

Hiljem otsustasime hakata pisteliselt testima ka neid, kes meil juba töötavad. Testimisele saadetakse kõiki töötajaid ühe mõõdupuuga - ei ole vahet, kas oled tõstukijuht, tootmisjuht või juhtkonna liige. Kui testitakse, siis kõiki. Täna kõik töötajad ettevõttes teavad, et see on üks osa turvalisuspoliitikast, mis tagab neile ohutu töökeskkonna.

Kui lähemalt kirjeldada suhtumist, mis inimestel oli, siis milline see oli?
Muidugi oli inimesi, kellele see alguses ei sobinud, aga mind isegi teatud määral üllatas, kui mõistvalt töötajad suhtusid. Kui rahulikult ära seletasime, mis on testimise eesmärk, said inimesed väga hästi aru.

Mis siis saab, kui proov on positiivne?
Meie meditsiinikabinetis kasutame kiirtestimist. Ja et asi oleks korrektne, on meil omakorda kokkulepe kohtumeditsiini ekspertiisilaboriga. Kui meil näitab test positiivset tulemust ja inimene sellega ei nõustu, anname proovi lisaekspertiisi. Kui siiski selgub, et proovid näitavad narkootikumide tarvitamist, siis üldiselt üritame olla mõistvad, seda juhul, kui tegemist on juba ettevõttes juba töötava inimesega. Kindlasti räägime kõigepealt inimese endaga ja tema otsese juhiga. Majas töötab psühholoog ning oleme suunanud inimesi temaga rääkima. Me kindlasti ei hakka kedagi kohe lahti laskma, vaid anname siiski teise võimaluse.

Kahjuks on olnud ka neid juhuseid, kui siiski peame töösuhte lõpetama. Kui inimese suhtumine on selline, et ta ei kavatsegi lõpetada, siis sellist inimest me töökeskkonda muidugi rohkem lubada ei saa.

Mingis mõttes on algne idee aastatega kasvanud ja nüüdseks on märksõnana oma töötajate turvalisusele lisandunud ettevõtte sotsiaalne vastutus. Ericsson on ikkagi üks suurimaid tööandjaid Eestis. Kuna ühiskonnas on probleem küllaltki suur, siis on meie eeskuju oluline – kuidas saaksime anda oma panuse ühiskonda probleemiga toimetulekus laiemas mõttes ja just selle oleme endale eesmärgiks seadnud.

Näeme, et saame anda panuse läbi laiema narkoennetuse kampaania meie töötajatele. Püüame teadvustada teema olulisust ka neile, kes ei ole selle probleemiga varem kokku puutunud. Millised võivad olla narkootikumide tarvitamise tagajärjed ja kuidas märgata, et laps, lähedane või sõber probleemi küüsi sattunud on.

Kuna meie ettevõttes on tööl erinevaid rahvusi 30 erinevast riigist, kus on Eestist erinev seadusandlus ja karistuseadustik, siis võtsime fookusesse ka narkootikumide tarvitamise seadusandliku poole. Spetsialist narkopolitseist rääkis, kuidas liigitatakse psühotroopseid aineid, millised need on ja milliseid karistusi näeb ette narkootikumide müümine, omamine ja tarvitamine.

Kuna kõige rohkem on probleeme kanepiga, soovisime, et keegi tuleks ja räägiks, mida teeb üks „süütu“ kanep. Idee oli kutsuda oma töötajatele rääkima keegi, kes on ise kogu selle tee läbi käinud ja oskab oma kogemustest lähtuvalt mõtestada probleemi olemust.

Pika otsimise järel leidsime ühe noormehe, kes on pärit heast perest, oli koolis viieline ja tegi noorteklassis tipptasemel sporti. Ühe välisriigis toimunud spordivõistluse võidu järel tegi ta vale valiku, mis muutis tema elu pikkadeks aastateks. Läbi oma kogemuse ja lugude suutis koolitaja väga ehedalt  kuulajatele edasi anda seda õudust, mis oleks võinud tema elu päris kurvalt lõpetada. Algul pealtnäha süütu sotsiaalne kanepisuitsetamine väljus tema puhul paari aastaga kontrolli alt ja kanep enam tema uimastivajadust ei rahuldanud. Vanematega katkesid suhted, kunagine hea õppur kukkus koolist välja ja läks seadusega pahuksisse. Narkojoobes olles suutis ta põhjustada kaks tõsist avariid.

Tänaseks on ta seitse aastat narkootikumidest  puhas olnud, tegeleb jälle spordiga ja aktiivselt ennetustööga, et aidata sarnaste probleemide võtku langenud noori.

Kes rohkem „vahele jäävad“?
Ma ei teekski siin vahet, kas tegu on tootmistööliste või kontoriinimestega – positiivseid proove on tulnud mõlemalt poolelt. Ealiselt jäävad narkootikume tarvitanud töötajad enamasti 20-40 eluaasta vahele. Kõige levinum on kanep. Õnneks näitab test viimasel ajal „positiivset tulemust“ siiski järjest harvem. Mis on hea trend ja seda mitte üksnes meie ettevõtte tööohutuse seisukohast vaadates - loodetavasti näitab sarnast vähenevat trendi ka probleem ühiskonnas laiemalt.