Alkohol ahvatleb kolme isiksusetüüpi

Alkohol esitab väljakutse kõigile, kes püüavad sinna uputada oma probleeme või leida sealt rõõmu. Alkoholi liigtarvitamine ohustab aga enam just kolme selgelt eristuvat isiksusetüüpi. Kas kuulud nende hulka?

Erinevad emotsionaalsed vajadused panevad alkoholi tarvitama. Mõned joovad, et negatiivseid emotsioone summutada, teised aga et positiivseid emotsioone võimendada. Ekstravertsed tüübid panevad endal pea sumisema, et saada uusi elamusi, kogeda elevust ja eufooriat. Nad on aktiivsed, põnevusjanulised ning domineerivad, joovad pigem igavusest ja tüdimusest, arvates, et alkohol aitab sotsiaalsetele suhetele kaasa. Paneb n-ö peo käima ja teeb inimesed avatumaks.

Alkoholi tuimestavat toimet otsivad aga ärevad ja kergesti muretsema kippuvad inimesed. Nad tõstavad klaasi, et pinget maandada, murede eest põgeneda ja masendust vältida. Psühholoogid nimetavad seda hakkamasaamismehhanismiks, mida kasutatakse paremate oskuste puudumisel või harjumusest probleeme vältida. Lahendamata probleemidel on aga kalduvus kuhjuda, probleemidele otsavaatamist vältides ei õpi inimene ka uusi oskusi, kuidas elu tormilainetel ujuda.

Alkoholitootja teab, millele rõhuda

Peale ekstravertsuse-introvertsuse skaala mõjutab alkoholi tarvitamist ka kuuluvuse-individuaalsuse telg. Ühes ääres on need, kellele on suhted väga olulised, kes vajavad gruppi kuulumise tunnet ja tahavad kogeda inimestevahelist harmooniat.
Teises ääres on individualistid, kelle eesmärk on eristuda, silmapaista ja oma identiteeti väljendada. Alkoholitootjad on neist vajadustest väga teadlikud, mistõttu enamik reklaame rõhubki neile kahele väärtusele. Alkoholi müüakse inimestele, kui soovitud emotsionaalset kogemust.
EMOR on teinud alkoholitarbijate isiksusetüüpide ning tarbimisajendite kohta uuringu, mis põhineb NeedScope meetodil (inimese emotsionaalsete vajaduste tuvastamine arhetüüpide teooriale tuginedes). Eristusid kolm isiksusetüüpi, kes kippusid alkoholi tarvitamisega liialdama ja need olid riskeeriv, spontaanne ja alalhoidev tüüp.

Riskeeriv tüüp

Julge, dünaamiline ja riske võttev tüüp tahab eristuda, piire kombata, ennast proovile panna ja teistele väljakutseid esitada. Alkohol annab talle selleks vajaliku julguse. Eesmärk on end purju juua, et samastuda karmide meeste ja naistega, tihti joob ta just kanget alkoholi. „Ela kiirelt ja sure noorelt“ võiks olla tema juhtmõte.
Tervisemured, õnnetustesse sattumine, probleemid tööl või armuelus võivad panna teda alkoholi joomist piirama. Radikaalne loomus võib ilmneda ka selles, et ta vähendab joomist üsna jõuliselt. Impulsiivsuse väljaelamiseks sobivad talle hästi reisimine, füüsilised või hasartsed spordialad. Kindlasti tahab ta ka nende puhul piire katsetada. Egiptuses rannaliival lesimise asemel ronib ta tõenäoliselt Nepali mägedes ning rahuliku metsaspordi asemel harrastab lohesurfi või krossisõitu.

Spontaanne tüüp

Lõbujanuline, muretu ja spontaanne tüüp tahab elada piirangutevabalt, tänases päevas ning nautida. Ta on energiline, mänguline ja aktiivne, talle meeldib tähelepanu keskpunktis olla. Ehtsa peoloomana veedab ta nädalavahetused klubides või sõprade seltskonnas linna peal. Alkoholist ootab ta joovastavat mõju, seetõttu joob tihti suuri koguseid ja jääb kõvasti purju. Suhted ja maine on talle olulised ja ta saaks ilmselt korraliku šoki, kui ta end hiljem purjuspäi olekus filmilindilt näeks. Ta peaks endale tunnistama oma tobedat käitumist. Alkoholi tarvitamise vähendamisele võivad teda mõtlema panna ka konfliktid ning suhete purunemised. Joomise asemel sobivad talle põnevad ja mängulised harrastused – salsa tantsimine, seltskonnamängud jmt.

Alalhoidev tüüp

Hooliv, tundlik ja alalhoidev tüüp on siiras, südamlik ja ilma igasuguse teeskluseta. Soe ning julgustav. Alkohol on talle lõõgastuseks pärats pingelist tööpäeva või stressirikast ülesannet. Ta otsib alkoholist maitseelamust ning teistega meeleolu jagamist.
Terviseprobleemid võivad teda muretsema panna ja mõjutada alkoholitarbimist vähendama. Ta on ka sotsiaalselt tundlik ega tahaks eal oma lastele negatiivne eeskuju olla või pereliikmete halvakspanu ära teenida. Joomise asemel sobiks talle kultuurielamused, sõpradega kvaliteetaja veetmine ning lastega tegelemine.

Otsitud vabandused

Alkoholitarvitamise negatiivsetele mõjudele enamasti teadlikult ei mõelda, ehk ainult korraks pohmelliga ärgates ja raisku läinud päeva pärast põdedes. „Mina ju joon mõõdukalt“ on levinud arvamine. Hinnang alkoholi tarvitamisele antakse kahe mõõdupuuga: kui palju organism „kannab“ ja kui hästi inimene oma eluga hakkama saab.
Alkoholi pideval tarvitamisel tõuseb aga füüsiline tolerants ning inimene saab juua üha suuremaid koguseid ilma, et ta ennast halvasti hakkaks tundma. Nii tundubki, et probleemi ju pole. Tihti arvatakse ka, et liiga palju joovad „need teised“, näiteks noored. Alati leitakse näiteks keegi, kes joob küll palju, aga kellega on kõik korras.

Teadlikud valikud

Mida ma joomise vähendamisest võidan? – Sellele pole lihtne vastata, sest see läheb vastuollu lühiajalisema sooviga alkoholist lõõgastust leida. Oluline on mõelda sellele, mis sulle elus üldse oluline on. Pere? Suhted? Töö, karjäär? Lapsed? Finantsiline turvatunne? Eneseareng? Tervis?
Mõtiskle, kuidas alkoholitarvitamine neid sulle olulisi eesmärke mõjutab. Reede õhtul on küll mõnus rihm lõdvaks lasta, unustada nädala stress ja põgeneda joovastavasse alternatiivreaalsusesse. Ent kas see tasub end ära, kui ülejäänud nädalavahetus möödub soigudes teleka ees? Oma elu pikaajalisematele eesmärkidele mõeldes on lihtsam teha teadlikumaid valikuid.

Tee muutuseni

Tavaliselt eelneb muutuste tegemisele pikem enesevaatlus ja analüüs. Muutuste tegemisele aitab kaasa ka mõni käivitav olukord – näiteks terviseprobleemid, arsti hoiatus, õnnetusse sattumine jne. Väga hästi mõjub ka katse elada mingi aeg alkoholita, mida toetavad kampaaniad nagu „Septembris ei joo“ või soomlaste „Tipaton tammikuu“.
Sel ajal on võimalik läbi tunnetada, kui lihtne või raske on alkoholita ning mis sinu elus siis muutuks. Võid leida enda jaoks tervislikumaid viise emotsioonidega hakkamasaamiseks nagu näiteks sport, hobid, head suhted, enda probleemidele otsa vaatamine ja nende lahendamine.

Lisainfo: Mida ma võidan?

Inimesed, kes on otsustanud alkoholi osa oma elus vähendada, on intervjuudes nimetanud mitmeid sellest otsusest saadud kasusid.

• Paremad suhted lähedastega, vähem tülisid ja rohkem koosveedetud kvaliteetaega;
• keha ja vaim on värskemad, rohkem energiat ja põnevam elu;
• tajud avanevad, maailm paistab positiivsem ja säravam;
• konkurentsivõime suureneb, suudad rohkem ja kvaliteetsemat tööd teha;
• tekkivad uued hobid, rohkem tähelepanu eneseteostusele ja enda arendamisele;
• juhid oma elu, tunned enda üle uhkust, sest saavutad eesmärke;
• uued kontaktid, sõpradega aja veetmine muutub sisukamaks ja mitmekesisemaks;
• pidude kvaliteet paraneb, sest õhtu lõpp on ilusam;
• joogipooliselt kokkuhoitud eurode eest saad lubada endale muud meelelahutust ja häid elamusi (kinoskäike, restoranilõunaid, kontserdipileteid, spaa-külastusi jne);
• tõenäolisemalt ei satu sa jamadesse, mida peaksid elu lõpuni kahetsema;
• vähem süütunnet, sest sa ei tee enam mõtlematuid tegusid nagu alkoholi mõju all olles.

NB! Rohkem infot alkoholitarbijate tüüpide kohta leiad aadressilt www.alkoinfo.ee/rohkemelu. Seal saad testida, millised tegevused sulle alkoholitarbimise asemel pareimini sobiksid.

Artikkel on ilmunud ka ajakirjas Tervis Pluss