Ensto eesmärk – Eesti sajandaks sünnipäevaks tubakavabaks

„Neli esimest projektikuud on toonud juba nii mõnelegi inimesele arusaama, et ta on täiesti võimeline suitsetamist maha jätma,“ ütleb Ensto Ensek AS Keila tehase personali- ja töökeskkonnaspetsialist Evelin Org. „Kui inimene on kaheksa tundi tööl, lisaks tööle tulemise ja töölt minemise aeg, kui järjepidevalt pikka aega suitsetada ei saa, siis tõenäoliselt vajadus ka väheneb,“ arutleb ta.

Eellugu. Kolm põlvkonda Reynoldseid – tubakameistrist terviseaktivistini

1875. aastal asutas Virginia tubakakafarmerite perest pärit R.J. Reynolds omaenda tubakakompanii Põhja-Carolinas, Winston-Salemis. Tegu oli tubli ja kogukonnast hooliva inimesega, nutika ja tööka ärimehega, kompaniil läks hästi ning peagi oli Reynolds osariigi jõukaim mees. R.J. Reynolds Tobacco Company sai Ameerikas suuruselt teiseks tubakatootjaks, või nagu kompanii ise end praegu kirjeldab – tubaka olemusemuutjaks.

Teiste suitsusortide hulgas on sellest ettevõttest pärit kuulus Camel, millest sai nutika reklaamikampaania abil esimene üle ühendriikide populaarne sigaretimark – niinimetatud „the American blend*“.

Suur osa sellest, kuidas tänapäeval suitsupakki ette kujutame, oli USA-s juurtega sellest firmast. Näiteks sigarettide arv pakis või niiskuskindel tsellofaan ümber kartongi – värskust säilitav innovatsioon, mida tutvustati aastal 1931.

Selleks ajaks oli küll ettevõtte asutaja Richard Joshua Reynolds ise juba ammugi siit ilmast lahkunud. Ta suri 1918. aastal 68 aasta vanusena kõhunäärmevähki. Osa tema sugulastest ja järeltulijatest suri suitsetamise tagajärjel tekkivatesse haigustesse. Ka üks tema poegadest ning üks pojapoegadest.

Sajand hiljem, alates 1986.-st, on äri asutaja üks pojapoegadest, samuti kunagi „pakk päevas mees“, Patrick Reynolds olnud üks häälekamatest tubakavastastest aktivistidest USA-s.

Nagu ta ise ütleb – osalt sellepärast, et tubakas võttis isa temalt liiga vara, samuti venna. Osalt sellepärast, et tema enda võitlus tubakavabaks saamise nimel kestis kümme aastat. „See, mis tegi meie perekonna tohuturikkaks ja mõjukaks, ühtaegu tappis minu isa,“ nendib Reynolds oma tubakavastastes kõnedes, mida ta käib pidamas koolides, telesaadetes, haiglates, vabrikutes ja tehastes... „Nüüd teen ma kõik endast sõltuva selleks, et hoida ära seda, et inimesed, eriti noored, üldse suitsetama hakkaksid.“

„Rohkem arste tõmbab Camelit kui mõnd muud sigaretti“

Ajad on muutunud ja enam ei näe ameeriklased õhtuti reklaamipausi ajal telerist valges kitlis meest, kes kauni meditsiiniõe seltsis sigaretisuitsu kopsudesse veab, seda ülevoolavalt kiidab ning teilegi soovitab. Nagu seda nähti viiekümnendate ümber Cameli reklaamis - „More doctors smoke Camels than any ohter cigarette“*, väitsid toonased tubakareklaamitegijad.

Viimastel aastatel on mõnedes osariikides tõusmas tervishoiuasutustes värbamisel trend, kus ettevõtte tubakapoliitika ei piirdu ainult sellega, et firma territoorium peab olema tubakavaba, vaid võib juhtuda, et kui suitsetate, siis jääb töökaup üldse katki. Selle, kas suitsetate või mitte, teeb kindlaks labor. Kuigi nii karmil poliitikal on ka kriitikud, siis mittesuitsetaja produktiivsus on ju suurem ja tervisekulud väiksemad. Eestiski on firmasid, kes tubakavabaks ettevõtteks saamise käigus on kokku arvutanud, mitut „töötajat suitsetamiseks“ nad palgal peavad.

Suuremates firmades võib suitsupause kokku lugedes tööandja järeldusele jõuda näiteks, et „maksan aastas seitsmeteistkümnele tööajal peatumatult ahelsuitsetavale tingtöötajale“.

Esimesed kuud tõid usu, et suudad sigarettidest loobuda

Üks Patrick Reynoldsi nõuannetest suitsetamisest loobumisel on see, et mis iganes ka juhtub, sul peab olema usk, et suudad sigarettidest loobuda.

„Neli esimest projektikuud on toonud juba nii mõnelegi inimesele arusaama, et ta on täiesti võimeline suitsetamist maha jätma,“ ütleb Ensto Ensek AS Keila tehase personali- ja töökeskkonnaspetsialist Evelin Org. „Kui inimene on kaheksa tundi tööl, lisaks tööle tulemise ja töölt minemise aeg, kui järjepidevalt pikka aega suitsetada ei saa, siis tõenäoliselt vajadus ka väheneb,“ arutleb ta. „Võin öelda, et nelja esimese kuuga on meil tulemused olemas. Täna suitsetab juba 27 töötajat oluliselt vähem kui aasta alguses". Esimene küsitlus tõi välja, et suitsetamisest planeerib loobuda 21 töötajat. „Kindlasti jääb neid, kes kõigele vaatamata jäävad suitsetajaks, aga iga suitsetamisest loobunud töötaja on võit,“ ütleb Evelin Org.

Ensto Ensek AS on eesmärgiks võtnud saada aastaks 2018 – Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks – suitsuvabaks ettevõtteks. Praegu on Ensto Keila territooriumil kaks suitsetamispaviljoni, mis 2018. aasta alguseks sealt kaovad. Sellest hetkest Ensto Ensek AS territooriumil enam ei suitsetata.

Muidugi toimub üleminek järk-järgult. Aasta alguses kadusid ära vanad, lähedal asuvad mugavad pinkidega suitsunurgad ning asemele tulid hoonetest eemal asuvad paviljonid. Nii et ettevõtte töötaja peab kõigepealt tulema töökohalt garderoobi, kust võtab endale midagi peale, jalutab läbi tootmishoone välja ja kõnnib eemal asuva paviljonini. Tootmises tähendab aga aeg raha ja pärast on liiga pikad või tihedad suitsulkäimised nii tulemustest kui palgast näha.

Lisaks ripuvad suitsupaviljonides suitsetamise kahjulikkuse kohta plakatid. Veel enam – koolilapsed on joonistamas plakateid sellest, mida lapsed arvavad suitsetamisest. Samuti on laste tehtud plakat saabumas ühest Keila lasteaiast. Laste loomingu näitus avatakse nädal enne ülemaailmset tubakapäeva, 31.mail, ettevõtte tehastes. Ensto ustel on sildid , et tegu saab olema tubakavaba ettevõttega.

Suitsuruumist sai võimlemistuba

„Kindlasti on ka pahameelt olnud, aga ära pole keegi veel sellepärast läinud,“ ütleb Evelin Org. „Hakkasime inimestele oma plaanidest rääkima juba eelmise aasta lõpus. Oleme Tallinna tehase töökeskkonnaspetsialistiga infotundidel sellest teemast kõnelenud ja märkimisväärset nurinat me pole näinud. Ei ole ka juhust olnud, kus keegi tõuseks püsti ja räägiks kõigi eest, et miks te meid ometi ahistate.“

Lisaks sellele, et ligi kolmkümmend töötajat on juba aasta alguses alanud projekti esimestel kuudel suitsetamisest peaaegu loobunud ning suitsupaviljonidest said ühtlasi tubakavastase selgitustöö stendid, on Enstos sellest ajast toimunud teisigi muudatusi. Keila tootmishoone teise korruse suitsuruumist sai peale kapitaalset remonti erinevate vahenditega võimlemisruum (selles mõttes väga kapitaalset, et seintesse imbunud suitsulõhna oli tõesti keeruline välja saada). Ning ettevõttepoolse spordisoodustuse kasutamine (SportID) kasvas 2015.aastal eelmise aastaga poole võrra. Selle kasutamise võimalusi on plaanis töötajatele jätkuvalt meelde tuletada. Ettevõte maksab töötajatele igakuiselt 30 eurot, et töötajad saaksid oma tervist tugevdada – olgu siis massaažiga või spordisaalis. Ujulapilet Keilas maksab praegu 25 eurot kuus, spordisaalide kuupiletid võivad ka kallimad olla, ent väga soodsaks muudab see toetus sporditegemise sellegipoolest.

Peale suvepuhkuselt naasmist on kavas organiseerida uus meeldetuletuskampaania ning Ensto Soome kolleegide külaskäik-kogemustevahetus. Soome kolleegid on elanud suitsuvaba elu juba selle aasta algusest. Praeguseks pole Ensto Porvoo tehase, selle juurde kuuluva suure parkla ega parginurga juurde ühtegi kohta jäänud, kus oleks võimalik suitsetada ja koni väärikalt ära visata.

Head praktikad Euroopas ja Eestis

Euroopast on võimalik koguda häid praktikaid tubakavabadest poliitikatest ettevõtetes nüüdseks juba rohkesti. Näiteks 141 000 töötajaga Saksa autotööstusettevõte Daimler AG, kus keelati suitsetamine kõigis avalikes ruumides. Suitsetajatele pakuti erinevaid võimalusi suitsetamisest loobumiseks: kursused, nõustamistelefon, arstikonsultatsioon jne. Tulemuseks – suitsetamine vähenes 15% ja paljud suitsetajad suitsetavad pärast kampaaniat oluliselt vähem. Või näiteks Austria ravimifirma RHI AG, kus kehtib üleüldine suitsetamise keeld. Projekti alguses pakuti suitsetavatele töötajatele loobumiseks nii arsti kui psühholoogi nõustamist ning kolmenädalast tubakast loobumise programmi koostöös ravimifirmaga Roche. Programmi eest tasus täielikult tööandja. 3-nädalases programmis osalenutest loobusid suitsetamisest täielikult rohkem kui pooled. Need on vaid kaks näidet paljudest.

Eestis on oma tubakapoliitika sõnastanud näiteks ettevõtted Hoolekandeteenused AS, Rimi Eesti Food AS. Saint-Gobain ja SG Glass Estonia SE korraldas mõned aastad tagasi oma töötajate hulgas kampaania, eesmärgiga vähendada suitsetamist poole võrra. Loobunute protsent, mis saavutati - 57.

Ka paljud Eesti tervishoiuasutused on võtnud oma eesmärgiks saada tubakavabaks. Näiteks Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglad, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põlva Haigla, Rapla Maakonnahaigla, Lõuna-Eesti Haigla jt. Eesmärk - saavutada tubakavaba , ohutu haiglakeskkond nii patsiendi, personali kui külastaja jaoks. Nendes tervishoiuasutustes on olemas spetsialistid, kes nõustavad tubakast loobuda soovivaid töötajaid ja patsiente. Kui üles lugeda võimalikku kasu, siis näiteks ükski kirurg ei taha opereerida suitsetavat patsienti, kuna risk tüsistusteks on suurem. Mittesuitsetamine 6 nädalat enne ja 6 nädalat peale plaanilist operatsiooni vähendab oluliselt komplikatsioonide ohtu.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubakatarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Pole ühtegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks. Peamised tubakakahjud langevad südame-veresoonkonnale, hingamiselundkonnale ja pahaloomuliste kasvajate tekkele. Tubakatarvitamisest loobumisega ja tervislike eluviiside järgimisega on 40% neist haigustest võimalik ennetada.

* blend - segu
* More doctors smoke Camels than any ohter cigarette - Rohkem arste tõmbab Camelit kui mõnd muud sigaretti